Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"samatasandiliste" - 5 õppematerjali

Teed ja rajatised
5
odt

Teed ja rajatised

pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamatega, raudteesõlmede ja piiripunktidega; 2. Tugimaantee, mis ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteedega; 3. Kõrvalmaantee,mis ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi-ja tugimaanteedega; 4. Ramp ja ühedustee, mis on liikluse korraldamiseks ja liiklusvoogude kanaliseerimiseks rajatud eri- ja samatasandiliste maanteede ristumisalale; Kohalik maantee on kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. Kohalik tee Kohalik tee on valla-või linnavolikogu otsuse alusel kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud kohalik maantee, tänav ,jalgtee ja jalgrattatee ning kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee. Eratee Eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisajal. Erateed võib kasutada üksnes

Ehitus → Teedeehitus
24 allalaadimist
Kirjavahemärkide reeglid
2
doc

Kirjavahemärkide reeglid

Ma ei usu sind: oled mulle varemgi valetanud. e) mõttekriips, kui järgnev osa järeldub eelmisest Ta käis ju talv läbi palja peaga ­ nii ta end ära külmetaski. 12. Põimlause koosneb iseseisvast pealausest ja sellele alistuva(te)st kõrvallause(te)st. Nägin, et metsast tõusis suitsu, mis võttis suuna linna poole. Eritasandiliste osalausete vahel on alati koma. Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse. Samatasandiliste kõrvallausete vahel koma ei ole, kui neid seovad sidesõnad ja, ning, või jts. Nägin, et metsast tõusis suitsu ja (et) võsast väljus salk poisse. 13. Lauselühendis on kõrvallause öeldis asendunud verbi käändelise või puudub hoopis. Komaga eraldatakse a)verbita lauselühend Isa seisis, rihm käes, ja vaatas poisile kurjalt otsa. b) määruslikud nud- ja tud-lühendid (küsimus millal?) Võtnud rihma kätte (millal?), vaatas isa poisile kurjalt otsa.

Eesti keel → Eesti keel
219 allalaadimist
Liiklussõlmed põhivara
7
doc

Liiklussõlmed põhivara

kontrollarvutusest. 3. Mida nimetatakse samatasandiliseks ristmikuks ? Samatasandiline ristmik on koht, kus kaks või enam teed ühinevad või lõikuvad ja kus lahendus võimaldab ühelt teelt teisele siirduda. Kõik teed, mis koonduvad ristmikku, on ristmiku harud. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse liiklusvoogude kanaliseerimiseks samatasandilistel ristmikel ? Kanaliseerimiseks kasutatakse liiklussaari ja teemärgiseid. 5. Millised oleks samatasandiliste ristmike projekteerimise eesmärgid ? - projekteerimisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, kuidas sõidukijuht näeb ja tajub ristmikku - kõverike ja mahasõitude kulgemine peab peab olema sõiduki juhile nähtav või etteaimatav - projektlahendusega tuleb vähendada võimalike konfliktpunktide arvu. - lõikumine peaks toimuma 90-kraadise või selle lähedase nurga all. 6. Millele peab vastama ristmiku plaani-ja vertikaallahendus ? - peab vastama projektkiirusele

Ehitus → Liiklussõlmed
15 allalaadimist
Eksamiküsimused ristmik 2018 vastused
6
doc

Eksamiküsimused ristmik 2018 vastused

11. Mis on mahasõit, mis ristmik Mahasõit – piirdub ainult teeäärse kinnistuga. Kui läbib kinnistut, on ristmik Ristmikud ja risted jagunevad sama- ja eritasandilisteks. Kõik teed, mis koonduvad ristmikku, on ristmiku harud. Mahasõit - sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale, sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi. Ristmik - on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded

Ehitus → Teeprojekteerimine
12 allalaadimist
Kirjavahemärkide tabel
11
docx

Kirjavahemärkide tabel

matrjoska = erilaadsed 3. PÕIM- Põimlause koosneb iseseisvast Nägin, et metsast tõusis suitsu, LAUSE pealausest ja sellele alistuva(te)st mis võttis suuna linna poole. kõrvallause(te)st. Eritasandiliste osalausete vahel on Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja alati koma helistasin päästeametisse. Samatasandiliste kõrvallausete vahel Nägin, et metsast tõusis suitsu ja koma ei ole, kui neid seovad (et) võsast väljus salk poisse. sidesõnad ja, ning, või jts. 4. OTSE- Otsekõne eraldatakse saatelausest Ain lausus: ,,Palun vabandust. KÕNE jutumärkidega. (!?)" ,,Palun vabandust, (!?)" lausus

Eesti keel → Eesti keel
159 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun