kannibalism (liigikaaslaste söömine). Röövtoidule üleminekul söövad haugid kõiki ettejuhtuvate kalade karpkalalaste, ahvena, ogaliku, koha jt maime ning olulisel kohal on ka konnad ja konnakullesed. Haug toitub pidevalt, magu on kogu aeg täis. Haugi järelkasvatustehnoloogia sõltub kasvatusperioodi pikkusest. Lühiajaliseks, 2-3 nädalat kestvaks (28-30 päeva koorumisest) kasvatuseks kasutatakse sumpasid, renne ja tiike. Pikemaajaline, s.o samasuviseks kasvatamine toimub tiikides. (Paaver, Kasesula, Gross, Puhk, Tohvert, Liiv, Aid, 2006) 10 Kasutatud kirjandus 1. Paaver, T., Kasesula J., Gross, R., Puhk, M., Tohvert, T., Liiv, A., Aid, M. Kalakasvatus ja kalade tervishoid, 2006, Tartu, lk 77-80 2. Pihu, E. & Turovski, A. Eesti mageveekalad: Tallinn: Kalastaja raamat. 2001, lk 91-93 3. Spanovskaja, V. Kalad. Loomade elu, 4. kd
Siiski eelistatakse koha tema kiirema kasvu ja väärtuslikuma liha tõttu. Röövkalade tähtsus pole muidugi ainult biomelioratsioonis. Kõik hävitatud prügikala muudavad nad väärtuslikuks lihaks ning on samuti väärtuslik saak. Lisakalad karpkalakasvanduse tiikides Lisaks valgeamuurile, jämepeale ja pakslaubale saab karpkalakasvanduses ühes tiigis kasvatada ka teisi kalu. Näiteks võib alates kaheaastase karpkalaga kasvatada ühes tiigi samasuviseks haugi. Kindlasti peaks olema tiikides ka muid kalu, näiteks särga, ahvenat, kelle noorjärgud on haugile toiduks. Haugivastsed sobivad ka asendus- ja sugukarpkalade tiiki, sest karpkala on suure viljakusega portsjonkudeja ja haugivastsed on heaks biomelioraatoriks, hävitades karpkalavastseid ja maimusid ning luues sellega suurtele kaladele soodsamad tingimused. Hiina karbid Hiina karpide all tuntakse mitut karpkalade sugukonda kuuluvat liiki, kes on looduslikult pärit
annaabi.ee 
