Kunstiteose põhjalik analüüs
ängistust tekitav sümbol) või vikatit, kuid Klimpti maalil hoiab surm nuia. Nuia
kujutamine surma käes mõjub isegi ohtlikumana ja hirmutavana, sest see pole niivõrd
sümbolistlik kui liivakell ega ka kiiresti elu lõpetav terav vahend ehk vikat. Klimpt
kasutab nuia, et näidata surma valu, agressiivsust, halastamatust.
Nii elu kui surm on kujutatud maalil võrdsena esiplaanil ja põhimõtteliselt ka üsna
samasuurustena, kuid siiski on elu niinimatatud massilt rohkem. Pikkus vertikaalses
mõttes on võrdne, kuid kuna inimesi on elu kujutamises rohkem kasutatud, siis valgub
eluringlus horisontaalses mõistes laiemaks. Kui tähelepanu pöörata värvidele, mida
Klimpt on kasutanud surma kujutamiseks, märkame ainult tumedamaid ja rõhuvamaid
toone, mis sisendavad vaatajasse olukorra süngust. Elu kujutamiseks on kasutatud
eredamaid, heledamaid ja rõõmsamaid pastelseid toone ning kogu elu kujutamiseks