Kunstiteose põhjalik analüüs
vasakul nurgas olevat noort tütarlast avatud silmadega, vihjates, et kõige nooremad meie
hulgast mõistavad nii elu kui surma olemasolu ning omavad tarkust mõlemast seisundist.
Elu olemust analüüsides tuleks ka tähelepanu pöörata Klimti naisetüübile – sale,
elegantne, peente näojoonte ja väikese sensuaalse suuga daam, kellele kunstnik on
maalinud väga sageli rõngad ümber silmade. Leian, et surma ja elu paigutus esiplaanile
üsna samasuuruselt näitab nende võrdsust, nende mõlema olulisust. Pole küll faktiliselt
kindel, kas see tõesti ka nii on, kuid mulle isiklikult tundub, et elu hoiab vasakule ehk
surma poole kaldu ehk just selle tõttu, et surm tõmbab meid olenemata vanusest, klassist,
soost enda suunas, enda poole ning millest pole iialgi pääsu. Ei ole tähtis, kas meid on
palju või oleme me üksi – surma ees on kõik võrdsed.
annaabi.ee 
