ja vormitakse. Saadakse tuumseep (tualettseep, saunaseep), mis sisaldab kuni 85% rasvhappesooli. Odavate seebisortide liimseepide valmistamisel ei lisata seebimassile tuuma eraldamiseks naatriumkloriidi, vaid kogu mass lastakse tarduda ja lõigatakse edasi töötlemata tükkideks (pesuseep). Valmistatakse ka kaalium- ja ammooniumseepe, mis on poolvedelad (roheline seep).Roheline seep on salvitaoline mass, mis vees hästi lahustub. Ta vahutab hästi ning on tugeva desinfitseeriva toimega, kuid võib õrnemat nahka, eriti lastel, ärritada ja isegi rikkuda. Normaalse nahaga inimesele sobib seep, milles leelis on väikses ülekaalus. Kuiva nahaga inimesele on sobivam seep, milles on rohkem rasva ja millele on lisatud lanoliini või spermatseeti. Lasteseepidele lisatakse lanoliini ja boorhapet. Õrna ja
loksutamisel veega vahukihi. Majapidamisseep mõjub ärritavalt näonahale. Tualettseep. · Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv ja lõhnaaineid. Valmistataks pileeritud seebist ja puhtamast rasvast. Sordid erinevad ainult lõhna ja värvi poolest. Peab andma rikkaliku vahu. Roheline seep. · Rohelise seebi valmistamiseks seebistatakse vedelaid taimeõlisid kaaliumhüdroksiidi lahusega. Värvuselt on ta rohekas või pruunikas. Roheline seep on salvitaoline mass, mis vees hästi lahustub. Ta vahutab hästi ning on tugeva desinfitseeriva toimega, kuid võib õrnemat nahka, eriti lastel, ärritada ja isegi rikkuda. Eriseepide hulka kuuluvad: · meditsiinilised seebid põllumajanduslikud seebid sampoonid juuksepalsamid pesupulbrid. Kasutusalad. · Seepe kasutatakse pesemisvahendite valmistamiseks, plastmassi stabilisaatorina, kütuse lisandina, katalüsaatorina, igapäevases majapidamises, pesemisel, puhastamisel. Detergendid
Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilised ja ravimseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaaineid, ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid. Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest.[5] Roheline seep ehk kaaliumiseep valmistatakse rasva kaaliumhüdroksiidiga. Värvuselt on ta rohekas või pruunikas. Roheline seep on salvitaoline mass, mis vees hästi lahustub. Ta vahutab hästi ning on tugeva desinfitseeriva toimega, kuid võib õrnemat nahka, eriti lastel, ärritada ja isegi rikkuda.[5] Normaalse nahaga inimesele sobib seep, milles leelis on väikses ülekaalus. Kuiva nahaga inimesele on sobivam seep, milles on rohkem rasva ja millele on lisatud lanoliini või spermatseeti. Lasteseepidele lisatakse lanoliini ja boorhapet. [5]
Sulfaattärpentin sisaldab 10...30 % väävliühendeid, need annavad talle ebameeldiva lõhna, mida on võimalik kõrvaldada tärpentini puhastamise teel. Saadud halvalõhnalist ainet lisatakse vedelgaasile, et oleks tunda, kui ruumis on gaasi. Sulfaatseebi saamine Sulfaatseep on naatriumisoolade, tõrvashapete ja rasvhapete segu. Teda saadakse musta lahuse seismisel, mil sulfaatseep pinnale tõuseb. 1 t tselluloosi kohta võib saada 10...120 kg seda seepi. Toorsulfaatseep on tume salvitaoline vedel mass, mis on väga ebameeldiva lõhnaga. Tema töötlemisel eraldatakse väävelhappeühendid ning saadakse tooraine, mis sisaldab 30...55 % vaikhappeid ja 30...45 % rasvhappeid, 8...20 % neutraalseid aineid ja 5...10 % mittelahustuvaid aineid (ei lahustu eetris). Seda toorainet edasi töödeldes, st destilleerides teda vaakumis ülekuumendatud veeauruga saadakse seebirasv, mis on kollaka värvusega ja sisaldab 20...40 % vaikhappeid ning 50...70 % rasvhappeid
annaabi.ee 
