Kontserdi arvustus „Vocalissimo”
Esimeses
teoses oli Maano Männi kontsertmeister ja teises solist. Dvoáki keelpilliserenaad on üks
keerukas teos, mitte niipalju sisuliselt, kui intonatsiooniliselt. Ma ei ole kunagi suutnud
seletada põhjusi, miks keelpillidel on keeruline intoneerida dieesidega helistikke, kuid nii see
on, ja eriti keeruline on see orienteerumine, kui helistikud järgnevad E G E ja siis cis
Des cis F A F A E. Hea vabandus on see, et ega päris täpset intonatsiooni ei leia ka
salvestistelt (eriti kahtlaseks jäävad oktavid altviiul II viiul I viiul). Ses mõttes oli Dvoák
karm, kuigi seda teost esitatakse suure keelpillikoosseisuga, mis võimaldab mõndagi
maskeerida. PLO ei maskeerinud midagi ja teoses oli kenasid meeleolusid, kuid enamasti
jäädi autorile alla. Kontserdi teine pool, mille täitis Piazzolla teos Leonid Desjatnikovi seades,
mille on tellinud Kremerata Baltica ja mis on hästi levinud üle kogu maailma, oli PLO ja
Maano Männi esituses hoopis teine, s