4.13). Sujuva reguleerimise saavutamiseks peab lüliti kommutatsioonisagedus olema küllalt suur. Niisugusteks lülititeks sobivad kõige paremine suure toimekiirusega jõupooljuhtseadised. Aktiivkoormuse sisse- ja väljalülitamisel probleeme ei teki, sest ahela pinged ja voolud on võrdelised ahela aktiivtakistusega. Hoopis tülikam on sisse- ja väljalülitada ahelaid, mis sisaldavad reaktiivkomponente, nt. energiat salvestavaid kondensaatoreid ja/või induktiivsusi. Sel juhul peab lüliti taluma suuri voolutõukeid mahtuvusliku koormuse sisselülitamisel või suuri pingeimpulsse induktiivkoormuse väljalülitamisel. Tuleb arvestada ka seda, et ideaalset aktiivkoormust pole tegelikult olemas ja igas reaalses elektiahelas on alati olemas teatud mahtuvused (nt. isolatsioonimahtuvus) ja induktiivsused (nt. juhtide puisteinduktiivsus). Lüliti kommutatsiooniprotsess on vaadeldav energiamuundusprotsessina, mil
impulsside laiusega (joonis 4.13). Sujuva reguleerimise saavutamiseks peab lüliti kommutatsioonisagedus olema küllalt suur. Niisugusteks lülititeks sobivad kõige paremine suure toimekiirusega jõupooljuhtseadised. Aktiivkoormuse sisse- ja väljalülitamisel probleeme ei teki, sest ahela pinged ja voolud on võrdelised ahela aktiivtakistusega. Hoopis tülikam on sisse- ja väljalülitada ahelaid, mis sisaldavad reaktiivkomponente, nt. energiat salvestavaid kondensaatoreid ja/või induktiivsusi. Sel juhul peab lüliti taluma suuri voolutõukeid mahtuvusliku koormuse sisselülitamisel või suuri pingeimpulsse induktiivkoormuse väljalülitamisel. Tuleb arvestada ka seda, et ideaalset aktiivkoormust pole tegelikult olemas ja igas reaalses elektiahelas on alati olemas teatud mahtuvused (nt. isolatsioonimahtuvus) ja induktiivsused (nt. juhtide puisteinduktiivsus).
Silufiltrite ülesandeks on vähendada alaldi väljundpinge pulsatsiooni nõutava tasemeni. See nõutav tase sõltub tarbija iseloomist. Nii näiteks: alalispinge mootorite toiteks piisab, kui pulsatsiooni tegur on 0.5, releeskeemide toiteks on nõutav pulsatsioon 0.2 kuni 0.3, lõppvõimendite toiteks võib pulsatsioon olla 0.05 eelvõimendite toiteks sõltuvalt signaali allikast 0.001 kuni 0.0001. Silufiltrid jagunevad kahte gruppi: 1. Passiivfiltrid - nendes kasutatakse energiat salvestavaid elemente, milleks on kondensaatorid ja induktiivpoolid. Alaldatud pinge suurenemisel salvestatakse energia nendesse elementidesse, pinge vähenemisel juhitakse energia tarbijasse. 2. Aktiivfiltrid - neid nimetatakse ka transistorfiltriteks, toimub alaldatud pinge silumine transistori kui reguleeriva takistuse toimega. Passiivfiltrid jagunevad omakorda kahte rühma RC- ja LC-filtrid. RC-filter koosneb ühest takistusest ja kondensaatorist(RC skeem)
meetod ei suurenda lülituskadusid ega aeglusta kommutatsiooni. Lülitussagedused. Lülitussageduse õige valik on väga tähtis muunduri väljatöötamise etapp. Lülitusprotsess on jõupooljuhtmuundurite põhiline talitlusviis. Iga diood, türistor ja transistor vajab ümberlülitumiseks teatud ajavahemikku. Siirdetalitluste vältel muutuvad jõuahela vool ja pinge väga laiades piirides. Antud protsess kaasneb energia muundamisega. Pooljuhtmuunduri jõuahel sisaldab palju energiat salvestavaid komponente, näiteks drosseleid, kondensaatoreid, elektrimootoreid jms. Piiratud energiasalvestusvõime tõttu ei saa aga nende energia tase muutuda hetkeliselt. Seetõttu analüüsitakse jõupooljuhtseadiste lülitusomadusi etteantud pingete ja voolude korral. Joonisel 2.6 on näidatud ajavahemikud, mis iseloomustavad transistoride siirdetalitlusi. Transistori avanemiskestus tF koosneb kolmest etapist: avanemisviivitusest t0, voolu kasvamise kestusest t1 ja voolu stabiliseerumiskestusest t2
infiltratsioon. Kuigi siseõhk vahetub ka infiltratsioon teel, ei ole selle protsessi puhul võimalik õhu liikumist kontrollida. Eriti oluline on piirete õhulekke vähendamine soojustagastusega ventilatsiooni puhul, kuna eks- ja infiltratsiooni õhuvooluhulk soojustagastit ei läbi. 153 8.1 Meetodid 8.1.1 Mõõtmised CO2 kontsentratsiooni mõõtmiseks kasutati HOBO andmeid salvestavaid logereid (Onset Computer Corporation) ja TelAire 7001 CO2 andureid. Mõõteseadmete täpsus ja mõõtepiirkonnad vt Tabel 8.2. Süsihappegaasi sisaldus ruumiõhus salvestati iga 10 minuti järel. 10-minutiline salvestusintervall määrab CO2 kontsentratsioonid piisava täpsusega ning seda vahemikku on kasutatud ka varasemates uuringutes (Guo & Lewis 2007). Samuti sobib kasutatud intervall, et määrata tuulutusperioodide toimumist spetsiaalseid aknaandureid kasutamata
annaabi.ee 
