kätte. Töö jaotasin kaheks suureks osaks, esimeses on põhi tähelepanu all opereti kui sellise tähendus, mida selle mõiste all mõeldakse jne., teine osa keskendub rohkem opereti tekkimisele ja arengule ning kuulsamatele selle zanri heliloojatele. 3 OPERETT MÕISTENA Operett (itaalia keeles operetta ,,väike ooper") on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Nii salmilauludes, duettides (kupleedes, lööklauludes) ja ansambleis (finaalides) kui ka tantsuepisoodides on eelistatud kaasaegseid tantsurütme ja vorme. Harilikult kantakse mõned libretod operetis ette pigem rääkides, kui lauldes. Selle asemel, et liikuda ühest muusikalisest numbrist teise, puistavad lauljad sekka muusikalisi segmente (nt. aaria, retsitatiiv, koor) koos ilma laulmise ja muusikalise saateta dialoogiga ning lühikesed retsitatiivi lõigud on operettides väga tuntud, eriti
Pnnui - 1. päevatunnil (1 tund pärast päikesetõusu) Tertia - 3. päevatunnil 2 MISSA - PÄEVA KESKNE JTUMALATEENISTUS Sexta - 6. päevatunnil. Lihtsamate laulutüüpide hulka kuuluvad veel hümnid, mis on stroofilise värsstekstiga. Poeetiliste hümnide tulekut läänekiriku liturgiasse seostatakse püha Ambrosiusega, kes kuulutas oma õpetust lihtsates ja meeldejäävates salmilauludes, mille eeskuju ta leidis süüria kirikust. Alleluia -laulud tunduvad meile kõige rafineeritumadja lihtsast rahvalaulust kõige kaugemad. Püha Augustinus seevastu võrdles 400. aasta paikujust alleluia 'sid Vahemere madruste lihtsa lauluga, uskudes koguni ekslikult, et sõna alleluia pärineb madruste hüüdsõnast. Kindlasti oli rahvaliku laulu maneer Vahemere-äärsetes maades enne Suurt rahvasterändamist hoopis
annaabi.ee 
