Sallivusest autentse eetikani
etnilisus lahutada riigist, et kaitsta inimesi (marurahvusliku) fanatismi eest; poliitika
lahutada riigist, et parteid (ja tegelikult ka religioonid) jääksid kodanikuühiskonna
piiridesse.
Ja veel: moodne demokraatlik poliitika sallib kahte moodi individuaalselt
assimileerides ja gruppi tunnistades, ja tavapäraselt mõistetakse neid teineteist
8
välistavatena. Seega toimub sallivusprotsessis kas demokraatlik-individualistlik
,,sisenemine" kaasaarvamise nimel või eraldumine gruppidesse võitluseks piiride pärast
(,,kui tara peab, on naabrid head"). Postmodernsuses aga kogetakse midagi uut: ilma
selgete piiride ja kindla identiteedita elu, kus erinevus on justkui hajutatud ja hägune.
Piirid on veel alles, aga ühisidentiteet hakkab kaduma; kriminaalkoodeks ,,sallib" kõiki:
postmodernseid võõraid ja lõhestunuid ,,omasid", kusjuures lihtsam on sallida teistsugust,
annaabi.ee 
