Sallivusest autentse eetikani
sallivuse-võimaluse ehk leebelt ükskõikse suhtumisega erinevustesse. Sest kehtib ju siin
paljuski maksiim ,,ela ja lase elada" mõni riik võib olla aktiivselt vaenulik, valmis nii
mõnelgi türanni kombel oma naabri kultuuri kahjustama, kuid ei taha või ei julge kanda
otsese sekkumise kulusid. Nii et kui diplomaadid suruvad nende türannide kätt, siis see
on teatud ,,kinnastatud" tegevus: sel pole moraalset tähendust, küll on need aga
sallimisaktid. Sallimisaktid jällegi kas rahu huvides või ka veendumusest, et mingi
reform peab seestpoolt välja kasvama. Selles siseriikluses või ka institutsioonisisesuses
saab jällegi oma roll olla kaplanaadil, mis formaalsusesse uinunud ametnikud üles ärataks
ja vähemalt sellistele tegudele tähelepanu juhiks, mis ilmselgelt kogu inimkonna
südametunnistust sokeerivad. Kuid kuna rahvusvaheline ühiskond on juba oma
põhimõtete poolest väga salliv, siis oma reziimi nõrkuse tõttu kujuneb ta praktikas veelgi