Ega näiteks minu endal ei ole isiklikult enam ühe kroonist paber raha või siis viie mündist. Halb on see, et meil on ka valeraha kasutusel õnneks on sellele väga kiiresti jälile saadud. Etv: Tuulepealne maa 25.12.2008 Film: ''Tuulepealne maa'' Koolis on meile räägitud küütitamisest ja mis siis toimus. Aga seda filmi vaatates kinitab nagu kõike seda mis on õppitud ja annab palju parema ülevaate. Üks asi on see kui keegi räägib või siis vaatad filmi. Filmis salevad Eesti näitlejad. Seda filmi vaatates sain veel kord aru, et vanal ajal oli inimestel ikka väga raske ka minu vanaemal ja vanaisal, sest ka nemad küütitati. Eesti lugu: Mait Metsanurk "Ümera jõel" 17. oktoober 2008 Autor: Linda Kaljund http://www.epl.ee/artikkel/445281i Mait Metsanurk on kirjutanud väga hea raamatu '' Ümera jõel''. Kindlasti on selle raamatu populaarsus selle pärast nii suur, et see on kooli kohustuslikus kirjanduses on sees
5)Kuidas toimib Eesti proportsionaalne valimissüsteem? Sätestati 1992 a.- võrdeline valimissüsteem. Mitmeid puudusi, aga ka eeliseid. 101 mandaati. Enne valmisi tuleb erakondadel koostada üleriigiline nimekiri, mis on suletud ja ringkondade nimekiri, mis on avatud. 3 häältelugemisvooru: · Lihtmandaat- arvutatakse välja iga ringkonna lihtkvoot. (sedelid jagatakse valmis ringkondade mandaatide arvuga). Täidetakse 15-17 kohta. · Ringkonna mandaat- salevad ainult need erakonnad, kes on saanud üleriigiliselt 5%( Liidetakse iga nimekiri ja kandidaatide hääled, see summa jagatkse ringkonnakvoodiga e. 27 000: 16=1687,5....jagatis näitab mitu mandaati omandab üks või teine nimekiri selles ringkonnas) · Kompentsiatsiooni mandaat- uuesti võetakse vaatöuse alla üleriigilised nimekirjad. Kandidaate enam ümber ei reastata. 6)Millised on riigi ülesanded valimiste läbiviimisel
spetsiifilised. Väide, et eesmärkide seadmine suurendab sooritust rohkem kui lihtsalt ,,kokkulepe anda endast parim" põhineb argumendil, et eesmärgid motiveerivad indiviide, gruppe ja organisatsioone tegutsema kõrgemal tasemel. Eesmärkide seadmise motiveeriv jõud tuleneb kuuest põhilisest motivaatorist: osalemisest, rahulduse pakkumisest, toetamisest, rollide selgusest, selgest kommunikatsioonist ja väljakutsest. Osalemine eeldab , et eesmärgid on motiveerivad neile, kes salevad nende väljatöötamises (seadmises). Usk, et eesmärkide püstitamises osalemine motiveerib töötajaid, sai kinnitust reas 1970. aastatel läbiviidud uuringutes. Rahulduse pakkumine seotakse kas psühholoogilise või materiaalse huvitatusega, kusjuures tulemus, mille saavutamise eest preemiat või hüvitist pakutakse, peab olema reaalselt saavutatav. Toetamine toimub läbi juhtide , liidrite või treenerite poolt väljendatud usalduse, et organisatsiooni
annaabi.ee 
