lõpul (nn perioodiline kaalutud keskmine). Kaalutud keskmise soetusmaksumuse arvutamise kord ja sagedus sätestatakse raamatupidamise sise-eeskirjas. Bilansis näidatava varu lõppjäägi hindamine toimub järgmiselt: 1) arvutatakse keskmine soetusmaksumus algjäägi ja kogu sissetuleku kohta; 2) lõppjääk hinnatakse keskmises soetusmaksumuses. Aruandeperioodil kulutatud materjali soetusmaksumus arvutatakse saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK LÕPPJÄÄK Antud meetod ignoreerib asjaolu, et varu on kujunenud eri ajal ja erineva tegeliku soetusmaksumusega ning üldistab hinnaerinevused. Keskmise soetusmaksumuse meetod on käesoleval ajal enamkasutatav. 4.2.3 FIFO-meetod FIFO-meetodi rakendamisel eeldatakse, et varu müüakse tema soetamise järjekorras (esmalt kantakse kuluks algjääk, seejärel esimesena saabunud partii), seega lõppvarusse jäävad hilisemad partiid
keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi (nt nädal või kuu) lõpul. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Lõppjääk hinnatakse kaalutud keskmises soetusmaksumuses. Meetodi rakendamiseks: 1) arvutatakse keskmine soetushind algjäägi ja kogu sissetuleku kohta; 2) lõppjääk hinnatakse keskmises soetusmaksumuses. Aruandeperioodi kulu rahas arvutatakse samuti saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK LÕPPJÄÄK Näide Varu algjääk 10 ühikut a' 125. Aruandeperioodi jooksul soetati I partii 4 ühikut a'130, II partii 12 ühikut a' 140 ja III partii 6 ühikut a' 145. Inventuuri tulemusel tuvastati, et varude lõppseis on 8 tükki. Esmalt leitakse kaalutud keskmine soetusmaksumus: 10*125 + 4*130 + 12*140 + 6*145 = 4320 4320/(10 + 4 + 12 + 6) = 135 Varude lõppjääk hinnatakse kaalutud keskmises soetushinnas: 8*135 = 1080
Linkpiduriefekt – Nähtus, et üldnõudluse kasvades hinnad tõusevad, ent üldnõudluse vähenedes ei lange, vaid jäävad endiseks. Likviidsus – Likviidsus näitab, missuguse ajaga ja kui kergelt on võimalik varasid muuta sularahaks või siis selle ekvivalentideks (nt rahaks pangakontol), et kasutada seda millegi ostmiseks või võlgade tasumiseks. Lõpetamata toodang – Osaliselt valmis tooted, mis vajavad veel töötlemist. Raamatupidamises arvestatakse tavaliselt saldomeetodil, lahutades kõigi tootmiskulude üldsummast valmistoodangu maksumuse tegelikus omahinnas. Lõppbilanss – Majandusüksuse bilanss majandusaasta või mis tahes muu arvestusperioodi lõpul. Lõppbilansikirjed peavad olema täpselt samasugused kui järgneva perioodi algbilansi vastavad kirjed. Lõppsaldo – Majandusüksuse bilanss majandusaasta või mis tahes muu arvestusperioodi lõpul. Lõppbilansikirjed peavad olema täpselt samasugused kui järgneva perioodi algbilansi vastavad kirjed.
järel või üks kord iga teatud perioodi (nt nädal või kuu) lõpul. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise siseeeskirjas. Lõppjääk hinnatakse kaalutud keskmises soetusmaksumuses. Meetodi rakendamiseks: 1) arvutatakse keskmine soetushind algjäägi ja kogu sissetuleku kohta; 2) lõppjääk hinnatakse keskmises soetusmaksumuses. Aruandeperioodi kulu rahas arvutatakse samuti saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK – LÕPPJÄÄK FIFO on hindamismeetod, kus kuludesse kandmine toimub kauba (materjali)partiide sissetuleku järjekorras (kuludesse kantakse esimesena kauba algjääk, siis sissetulnud esimene kaubapartii, seejärel teine jne), hinnatuna vastava kaubapartii soetusmaksumuses. Bilansis hinnatakse kauba lõppjääk viimas(t)ena sissetulnud kaubapartii(de) soetushinnas. Aruandeperioodil müüdud kauba soetusmaksumus leitakse saldomeetodil:
annaabi.ee 
