boss. Tstuse meestele Capone meeldis, nad usaldasid teda ja kuuletusid talle, kutsudes teda The Big fellow (suur semu). Capone kontrollis ebaseaduslikke baare, mnguprguid, bordelle, hobuse- ja vidusiduradasid, klubisid, viinavabrikuid ning lletehaseid, saades videtavalt 100,000,000 $ suuruse sissetuleku aastas. Tapatalgud Caponei kuulsaimat tapatd kutsutakse valentinipeva veresaunaks. 14. veebruaril 1929 sisenesid neli Caponei meest garaai aadressil 2122 N. Clark Street. Ehitis oli salaviinatootja George Bugs Morani jugu peakorter. Kuna kaks Caponei meest olid riietunud politseinikeks, pidasid seitse garaazis olnud meest seda politsei reidiks. Mehed viskasid oma relvad maha ning panid ked vastu seina. Caponei mehed tulistasid ohvrite pihta vhemalt 150 kuuli. Kuus hukkunut seitsmest olid Morani jugu liikmed, seitsmes oli nnetu sber. Moran, kes oli ilmselt tegelik sihtmrk, seisis teisel pool teed, kui Caponei mehed tulid, ning politseivorme nhes jigi sinna. Nagu ikka, oli
temast sai boss. Capone kontrollis ebaseaduslikke baare, mängupõrguid, bordelle, hobuse- ja võidusõiduradasid, ööklubisid, viinavabrikuid ning õlletehaseid, saades väidetavalt 100,000,000 $ suuruse sissetuleku aastas. Kuna Al Capone oli suur allilma liider, oli tal palju käsilasi ja tal oli alati alibi. Üks kuulsamaid tapatöid kannab nime ,,Valentinipäeva veresaun". Nimelt sisenesid neli Al Capone meest 14. veebruaril 1929. aastal salaviinatootja George ''Bugs" Morani jõugu peakorterisse, kus taheti tappa Moran. Al Capone mehed lasid 150 lasuga maha 6 Morani jõugu liiget, kuid Moran jäi ellu. Valentinipäeva veresaun Al Capone helgem külg Kuigi Al Capone oli seotud paljude mõrvadega ja kuritegevusega, suhtus ta siiski inimestesse õiglaselt ja lahkelt. Ta oli võrdselt tuntud nii oma vägivaldse loomu kui tugeva lojaalsus- ning autunde poolest
kutsudes teda ''The Big fellow" (,,suur semu''). Capone kontrollis ebaseaduslikke baare, mängupõrguid, bordelle, hobuse- ja võidusõiduradasid, ööklubisid, viinavabrikuid ning õlletehaseid, saades väidetavalt 100,000,000 $ suuruse sissetuleku aastas. Tapatalgud Capone'i kuulsaimat tapatööd kutsutakse valentinipäeva veresaunaks. 14. veebruaril 1929 sisenesid neli Capone'i meest garaazi aadressil 2122 N. Clark Street. Ehitis oli salaviinatootja George ''Bugs" Morani jõugu peakorter. Kuna kaks Capone'i meest olid riietunud politseinikeks, pidasid seitse garaazis olnud meest seda politsei reidiks. Mehed viskasid oma relvad maha ning panid käed vastu seina. Capone'i mehed tulistasid ohvrite pihta vähemalt 150 kuuli. Kuus hukkunut seitsmest olid Morani jõugu liikmed, seitsmes oli ''õnnetu" sõber. Moran, kes oli ilmselt tegelik sihtmärk, seisis teisel pool teed, kui Capone'i mehed tulid, ning politseivorme nähes jäigi sinna
teadvusele ning hakkas paranema, kuni langes 24. jaanuaril kopsupõletikku, surres järgmisel päeval südameseiskumise tõttu. Capone maeti esmalt Mount Olivet'i surnuaiale Chicagos oma isa ning oma venna, Franki, vahele, kuid märtsis 1950 viidi kõigi kolme säilmed Mount Carmeli surnuaiale. Head ja halvad küljed Capone'i kuulsaimat tapatööd kutsutakse valentinipäeva veresaunaks. 14ndal veebruaril 1929 sisenesid neli Capone'i meest garaazi aadressil 2122 N. Clark Street. Ehitis oli salaviinatootja George "Bugs" Morani jõugu peakorter. Kuna kaks Capone'i meest olid riietunud politseinikeks, pidasid seitse garaazis olnud meest seda politsei reidiks. Mehed viskasid oma relvad maha ning panid käed vastu seina. Capone'i mehed tulistasid ohvrite pihta vähemalt 150 kuuli. Kuus hukkunut seitsmest olid Morani jõugu liikmed, seitsmes oli "õnnetu" sõber. Moran, kes oli ilmselt tegelik sihtmärk, seisis teisel pool teed, kui Capone'i mehed tulid, ning politseivorme nähes jäigi sinna
annaabi.ee 
