MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR TEISTES AGA DEMOKRAATJA ARUTLUS AHTI EISTRE Diktatuur ja demokraatia Diktatuur on valitsemisvorm mille puhul võim kuulub ühele isikule või kruppile ,kes kasutab seda endale kõige kasulikumal moel elades ise luksuslikku elu, allumata ühelegi seadusele. Seda valitsevat isikut kutsutakse diktaatoriks. Sellisel juhul puudub rahvavõim. Demokraatia on valitsemisvorm mille puhul on rahval täielik võim. Demokraatia on diktatuuri vastand. On olemas kahte tüüpi demokraatiat otsene-ja esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia on kasutusel tänapäeval, sest inimesi on nii palju riigis et nad ei mahuks ühte kohta ära ning riigipindala on väga suur. Diktatuuri kujunemine algas sellega, et töölised tõusid esile ja langes keskklassi tähtsus. Kuna pojud riigid olid pikka aega kriisis...
tänapäevas. Selgituseks niipalju, et Vasili Mitrohhin oli KGB arhivist aastatel 1972-84, tehes pidevalt väljakirjutusi salajastest dokumentidest. Külma sõja lõppedes õnnestus tal pageda oma arhiiviga Inglismaale, kus koostöös Cambridge'i lähiajaloo professori Ch. Andrew'ga kirjutati kaheköiteline teos KGB aktsioonidest üle maailma. Allpool mõningaid noppeid loetust. KGB on alati olnud huvitatud monumentidest ja nende ümber toimuvast. Nõukogude salateenistusi häirisid väga 1970ndate põhja-Kaukaasias moslemite massilised palverännakud pühakute monumentide ja muude pühade objektide juurde, millega kaasnesid usulised rituaalid, laulud ja tants. Ühe sellise objekti laskis KGB õhku, nimelt püha Parpiata kalju Usbekistanis. Usklikud moslemid aga korjasid rusud kokku ja ehitasid sellest püramiidi, mille austamist nad jätkasid (kd. 2, lk. 377-78). Pole raske näha, et ka pronkssõduril on sarnane
Seda võib, vähemalt osaliselt, kompen- seerida kvalifitseeritud bürokraatia. Valitsusasutuste ja teiste riiklike institutsioonide vahel puudub nende tegevuses konkurents ning nad eksisteerivad ja tegutsevad seetõttu sisuliselt monopoolsetes oludes. See suurendab bürokraatia võimu veelgi. Võimumehed püüavad valitsusasutuste monopoli vastu kas teadlikult või alateadlikult võidelda. Vähemalt salateenistusi on enamikus riikides tavaliselt mitu. Sellisel juhul nad konkureerivad omavahel, tasakaalustavad üksteist, nuhivad üksteise järele. Üks salateenistus koguks kõigi poliitikute kohta kompromiteerivad materjalid kokku ja võtaks riigi sisuliselt enda kontrolli alla. Või teeks isegi riigipöörde. Näiteks Putin on loonud enda alluvusse tervelt üheksa eriteenistust – FSB, SVR, GRU, FSO ja teised.
annaabi.ee 
