Seoses vastuvõetud arhiiviseadusega 1794. aastal algas uus ajastu arhiivide ajaloos. Riik pidi rahvuslike dokumentide juurdepääsu säilimise ja tagamise eest vastutama. Tekkis õigus uurida valitsuse arhiive ja arusaamine, et arhiivid on kodanike omand. Alates 19. sajandi algusest läänemaailmas kinnistus aegamööda vaba juurdepääsu põhimõte. 20. sajandi alguses hakati tegema vahet dokumendil ja arhivaalil. Kui varem olid piiranguid kehtestatud riigi olulisemate dokumentide salastamiseks, siis nüüd 20. Sajandil muutus oluliseks eelkõige inimeste eraelu kaitse. Arhiivide avanemine 1990ndate aastate alguses tõi kaasa juurdepääsu peaaegu kõikidele arhiividesse jõudnud dokumentidele, kusjuures ei tehtud vahet, kas dokumendid sisaldasid kellegi õigusi ja huve riivavaid andmeid või mitte. Seoses eelpool tooduga hakati 1990ndate keskel seadusi muutma. Tänapäeval tuleb arhiividel suures osas tegeleda isikuandmete kaitsega, kuna suure osa
PCF (Point Co-ordination Function) töötab sarnaselt Token Ring reeglistikuga. AP annab igale jaamale mingi järjekorra alusel loa saatmiseks, mida jaam võib siis kasutada või teatada, et tema ei soovi praegu saata. Turvalisus WLAN kasutab kahte turvamise meetodit: autentimine ja salastamine. Nii FHSS kui ka DSSS nõuavad igalt jaamalt juurdepääsu teatud informatsioonile, et ühendust sünkroniseerida: FHSS korral sageduse vaheldamise mustri saamiseks ja koodi saamiseks DSSS puhul. Salastamiseks kasutab WLAN WEP (Wired Equivalent Privacy) meetodit. Selle, et kurjad inimesed kuskilt lähedusest teie võrku ei lülituks või liiklust pealt ei kuulaks, tagab õhu kaudu liiklevate andmete 128-bitine ehk sama turvaline krüpteering kui Interneti-pangas. Peale krüpteeringu on WLAN-i turvalisuse tagamiseks kasutusel mitmed paroolisüsteemid ning isegi võrgukaartide identifitseerimine, nii et võrku saavad lülituda vaid kindla ID-koodiga arvutid. Võrgulahendused
asümmeerilised ehk avaliku võtme algoritmid. 50. Avaliku võtme krüptograafia, RSA Kaks matemaatikut Diffie ja Hellman tulid välja mõttega, et on olemas matemaatilisi opratsioone, mida ühtepidi on võimalik lihtsalt teha, aga mida tagurpidi teha on suhteliselt tülikas või võimatu. Selle abil on võimalik tuletada võtmeid. Kaks võtit ja ühe tuletamine teisest ei ole võimalik. Avaliku võtme krüptograafia skeem: Kaks võimalust: 1) Salastamiseks 2) Audentimiseks ehk sõnumi allkirjastamiseks Salastust saab tagada selliselt: Kui meil on kaks kasutajat. Meil on esimese kasutaja avalik võti ja salajane võti. Meil on teise kasutaja avalik võti ja saljane võti. Kummalgi on oma komplekt võtmeid ja kahe peale kaks komplekti võtmeid. Salajast võtit ei anta mitte kellelegi, aga avaliku võtme võib teha nähtavaks kõigile. Kui esimene kasutaja tahab teisele kirjutada nii, et ainult teine kasutaja saaks seda lugeda, siis ta