· Versaille´s rahuleping · Saksamaa tahtis saada maailma vallutajaks · Agressorriikide olemasolu · Rahvaste Liidu nõrkus · Suurriikide lepituspoliitika · Rahupooldav mõtteviis( patsifism). Iga hinna eest rahu · Agressorriikide poliitika MRP : · Sõlmiti 23.august 1939 · Ehk mittekalleletungileping · Saksamaa püüab sellega ära hoida sõda kahel rindel · Nõukogude Liidu eesmärk oli tsaaririikides taastada Nõukogude Liit. · Salaprotokollis huvisfäärid- Soome, Eesti, Läti ja osa Poolast= Nõukogude Liit Sõja algus: · Saksamaa oli kõige rohkem sõjaks valmis ( õhuvägi, maavägi ja merevägi läksid Poolale kallale) · Poola püüdis riiki päästa, aga 17. Sept. Alustas ka Nõukogude Liit sõda Poola vastu · 28.sept said MRP kokku ja sõlmisid sõpruse- ja piirilepingu ( jaotasid Poola) Poola väljapääs Läänemerele- Poola koridor. Köningberg- Ida- preisimaa
Enne II MS jõudis Hitler hõivata Austria (1938), Müncheni konverentsil (1938), kus osales 4 riiki (Prantsusmaa, Itaalia, Inglismaa ja Saksamaa) otsustati Sudeedimaa anda saksamaale, samuti hõivati Tsehhoslovakkia (1939) ja Klaipeda. Molotovi-Ribbentropi pakt sõlmiti 23. augustil 1939 ning see oli Saksamaa ja N-Liidu mittekallaletungi pakt. Salaprotokollis jaotati ära huvisfäärid N-Liit sai Eesti, Soome, Läti, Leedu, Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene ja Bessaraabia, saksamaa sai ülejäänud. II MS algas 1. sept. 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale, samuti alustas tegevust punaarmee. Talvesõda toimus 1939 nov. 1940. a. märtsini Soome ja N-Liidu vahel, sest N-Liit tahtis Soomesse tungida. 1940. a. vallutas Saksamaa Taani, Norra, Hollandi, Belgia ning Põhja-Prantsusmaa. Saksamaa N-
1.Millal sõlmiti MRP?Mis oli selle sisu? Mis oli kirjas salaprotokollis? (5p) 2.Kes olid? 1. Karl Säre 2. Johannes Lauristin 3. Karl Talpak 4. Jüri Uluots (4p) 3.Iseloomusta ENSV võimustruktuuri?(8p) 4.Mis olid hävituspataljonid? (3p) 5. Too näiteid repressioonidest ja genotsiidist saksa okupatsiooni ajal?(4p) 6. Too näiteid eestlaste sõdimise kohta Punaarmee poolel?(3p) 7.Mille pooles on ajalukku läinud järgmised päevad?(3p) 1.9.03.1944? 2. 22.09.1944? 3.14.06.1941? 1.)23.08
Kordamine 1. MRP- millal, miks ja kelle poolt sõlmiti? Salaprotokoll? - 23.august 1939, Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, mittekallaletungi leping. Salaprotokollis mainiti ära riikide jaotamine Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Jaotati mõjusfäärideks. Salaprotokolli punktid olid : Poola jaotati võrdselt pooleks, Balti riigid Nõukogude Liidule. Saksamaale kindlustati võimalus alustada sõda Lääne- Euroopaga + kindel ja soodne kaubaleping Venemaaga. 2. Baaside lepingud ja ajastu- millal miks ja kuidas? Tagajärg? - Baaside leping: Venemaa esitas nõude Eestile sõlmida samuti vastastikuse abistamise pakt. 28. septembril 1939
agressiivne naaberriik. 23.08.1939 sõlmisid NSV Liit ja Saksamaa mittekallaletungi pakti, mis sai tuntuks Molotov- Ribbentropi nime all. See sisaldas salajast lisaprotokolli, kus kaks agressorit jagasid Euroopa oma huvisfäärideks. Salajase lisaprotokolli sisust aga lekkisid kuulujutud Lääne-Euroopas juba enne selle jõustumist. Eesti sõjajuhtkonnale oli selle sisu teada kolm päeva pärast selle jõustumist, mil toimusid arutelud tuleviku üle, kuna salaprotokollis jäid Balti riigid NSV Liidu mõjusfääri, mis tähendas kardinaalset muutust Eesti ühiskonnas. Soome juhtkond aga ei tahtnud tükk aega lugeda end Balti riikide hulka, kuna nemad soovisid end näha pigem Põhjamaa osana. Nii juhtus, et Eesti juhtkonnas otsustati, et K. Päts ajab venelastega võimalikult kaua venitamispoliitikat, kuid Soome juhtkond ei pidanud vajalikuks nägema ohtu Nõukogude Liidu poolt. 1. septembril 1939.aastal algas II maailmasõda Saksmaa tungimisega Poolasse.18
Nad üritavad läheneda Moskvale ja rääkida läbi Staliniga kõnelused aga jooksevad liiva, sest ei lääneriigid ega Poola ei ole nõus NSVLi nõudmistega, näiteks õigusega Poola pinnal baase omada. Hitlergi alustab Staliniga läbirääkimisi, olles nõus tema soovidega nii Poolas kui Balti riikides. 1939 suvel jõutakse MRP (Molotovi-Ribbentropi paktiga) paktiga. 23. augustil 1939 sõlmivad Saksamaa ja Nõukogude Liit mittekallaletungilepingu 10 aastaks ja jagavad salaprotokollis ära mõnjusfäärid. Saksamaa saab Leedu ja Lääne-Poola, NSVL Soome, Läti, Eesti, Ida-Poola ja Bessaraabia Musta mere ääres. NSVL sai nõutud alad ja vabad käed Balti riikides ja Ida-Poolas, sealhulgas Valgevenes ja Ukrainas, mis olid Poola osad. Saksamaa sai aga vabad käed Lääne-Poolas. Agressorite bloki kujunemine Oktoober 1936 Berliin-Rooma telg. November 1936 antikomiterni-pakt Saksamaa ja Jaapani vahel, suunatud Nõukogude Liidu vastu
Moskvasse. Saksa eesmärk oli elimineerida Poolast kumav oht ja teha algust Lebensraumi eluruumi vallutamisega idas. Kui läbirääkimised algasid, oli selge, et nii Saksamaal kui ka Nõukogude Liidul on sihikul suured territoriaalsed vallutused, milleks tuleb Poola ja Ida- Euroopa ära jagada. Nõukogude-Saksa mittekallaletungi leping kirjutati alla ja 23. augustil 1939 kuulutati ta välja. Tõeline sisu oli aga kirjas salaprotokollis, kus olid fikseeritud Poola ja Soome ning Eesti, Läti, Leedu jagamise üksikasjad. 1939. aastal kasvasid militarismist, natsionalismist ja territoriaalküsimustest tekkivad pinged, mis vallandusid 1. septembril blitzkrieg is Poola vastu. Esimesed ettevalmistused sõjaks olid alanud juba augustis ja 1. septembril toimus ilma sõda kuulutamata. Ettekäändeks olid valesüüdistused, et poolakad kohtlevad Danzigi sakslasi halvasti. Ning lisaks, sakslased olid
Välispoliitikas ei toetatud enam Rahvasteliidule 1938. aastast alates. 1935-37 käivitus uus baasrelvastuse hankimise programm: probleemiks rahapuudus. Kava läks läbi parlamendis 1938 (poolt ka SDP). Soome välispoliitiline hinnang oli, et riigi erapooletust ei pea eraldi NL´le kinnitama (kellega ei sõlmitud mittekallaletungileping 1932). Karjala kannase vabatahtlik kindlustamine 1939. aasta suvel. Moskva läbirääkimised okt.-nov. 1939: soomlased viivitavad Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollis Soome jäi NL mõjusfääri (23.8.1939): Poola ja 62 Baltikumi langemise järel sai Soome kutse Moskva läbirääkimistele 5.10.1939. Soome läbirääkijad (Stockholmi saadik) J. K. Paasikivi (KOK, hilisem Soome president 1946-56) ja Väinö Tanner (SDP juht, rahandusminister). NL´´i nõudmised: abiandmislepingu sõlmimine, Hanko-neeme rentimine NL sõjaväebaasi jaoks, piiri korrigeerimine NL kasuks Karjala kannasel ja Petsamos,
annaabi.ee 
