Ta on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte, ta on ka Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia audoktor, kes on pärjatud paljude auhindadega. Lutz Hübneri libretole kirjutatud ooper on lugu rootsi diplomaat Raoul Wallenbergist, keda peetakse Teise maailmasõja üheks suuremaks kangelaseks, sest ta päästis natslikest koonduslaagritest tuhandeid juute, andes neile rootsi passid. Ta pidas läbirääkimisi natsidega, olles samaaegselt seotud ka Nõukogude Liidu salaluurega. Mõned kuud enne Berliini alistamist Wallenbergi jäljed kaovad. Tõenäoliselt hoiti teda kuni 1970. aastateni nõukogude psühhiaatriakliinikutes ja vangilaagrites. Selleks, et kirjutada ooperit, on vaja tõeliselt suurt lugu. Ooperi idee pärineb Dortmundi ooperiteatri toonaselt pealavastajalt John Dew'lt. Tüüris äratas see kohe huvi: loos on tema sõnul ooperile kohast ainet ja mõõdet, siin on tugev kangelane, kelle saatus suubub hämarusse
juhtimisega. Ooper ,,Wallenberg" on kirjutatud Lutz Hübneri libretole ja räägib loo rootsi diplomaadist Raoul Wallenbergist, kes päästis saksa koonduslaagritest üle 100 000 juudi. Seetõttu peetakse teda ka üheks Teise maailmasõja suurimaks kangelaseks. Juute päästes andis ta neile Rootsi passid. Ta pidas ka natsidega läbirääkimisi ja nagu sellest veel vähe oleks, oli ta seotud ka Nõukogude Liidu salaluurega. Vahetult enne Berliini alistamist kaob Wallenberg silmapiirilt. Ilmselt hoiti teda nõukogude psühhiaatriakliinikutes ja vangilaagrites. Ooperi loo ideega tuli välja Dortmundi ooperiteatri pealavastajalt John Dewlt. Kuna ooperi kirjutamiseks on tarvis head ja huvitavat lugu. See süzee oli piisavalt intrigeeriv ja ka Erkki-Sven Tüüris tärkas koheselt huvi, sest loos oli ooperile ainet. Lugu keerles tugeva kangelase ümber, kelle saatus lõpus hääbub
esinevad Despardid ja Dane Calthrop, samuti missis Ariadne Oliver, kelle algkujuks on autor ise ja kes on varem tuntud raamatust "Avatud kaardid". Küll aga puuduvad selles teosest tuntud tegelased terane miss Marple ja ekstsentriline Poirot. Teatud mõttes on "Tuhkrul Hobusel" ja "Kelladel" sama peategelane, ühel juhul eluvõõras ja naiivne arheoloog Mark Easterbook, teisel juhul Briti 4 salaluurega seotud Colin Lamb. Tähelepanelik lugeja märkab, et need kujud on niiöelda trükitud samalt matriitsilt ning äravahetamiseni sarnased. Teosel "Tuhkur Hobune" puudub ka traditsiooniline probleemipüstitus: kes sooritas kurteod? siin on see kõrvaline küsimus. Peamine probleem on: kuidas sooritati kuriteod? Ladus ja loogiline on mehhanism, mis kirjeldab "Tuhkru Hobuse" teenuste meetodeid, sellega võrreldes on nõrgem ja vähem loogiline