Nimetu
lahendasid oli juba iseasi. Piiriala, kui tulid päridelegatsioonid, tulid maale Narvas või
Pärnus, liikusid sealt kaudu Venemaale. Tulenevalt sellest et vojevoodidel oli vaha
suhelda rootsi ja poolakatega, mistõttu diplomaatilist suhtlust oli palju. Eriti Narva
vojevoodidel.
Jakob Ufelt 1578 Pärnus, kirjeldused, kuidas liikus läbi maa. Linnadest ei kirjelda midagi
, sest linnadesse teda sisse ei lastud, venelastel oli salakuulajate ees suur hirm, kuigi
taanlastega olid neil head suhted. ( liikus koos saatjaskonnaga, kokku oli neil u 100 inim)
Djakid olid bürokraadid. Vojevoodid tihti ei osanud isegi kirjutada. Djakke oli kõige
rohkem tartus, seal oli isegi peadjakk, kelle ümber taoli koondanud alamdjakke. Üks
kesksemaid küsimusi oli teenistusmaade küsimus. Alates hetkest kui liivimaad vllutama
hakatakse, hakatakse jagama ka teenistusmaid/mõisu. Pm sõjaolukorras teenistusmõisa
annaabi.ee 
