1905. a Tallinn inimese võitlus ühiskonnaga; ühiskonnakriitika Kokkuvõte Indrek asub elama linna, kus sooritab korduvalt edutult üliõpilaseksamit ja suhtleb revolutsionääridega ning saab ka ise üheks neist. Ta elab peres, kus kasvab ka noor tütar Kristi. Tüdruk on idealist ning teda huvitavad igasugused revolutsioonilised ideed rohkem kui ta vanematele meeldiks. Tüdruku isa on endine vabrikutööline, kes on streigis kaotanud oma käe ja käib kohal kõigil salakoosolekutel (hiljem selgub, et ta on nuhk). Kristi aga kannab salaja laiali lendlehti ja teeb jälgede segamiseks enne linnas tiire kui koosolekule läheb. Linnas kohtab Indrek vana koolivenda Otstaavlit, kes on nüüd politseijaoskonnas kirjutajaks, ja see kutsub ta endaga metsa koosolekule. Koosolekult linna jõuab mees haavatud kaelaga, kuna jäi soldatitele ette. Tagasi jõudes otsustab mees minna sööma ning kohtab härra Bõstrõid, kes olevat teda järve ääres näinud
nii enda kui oma kooli maine pärast lubada ei saa. Indrekul on ka savi, ta lahkub koolist suhteliselt ükskõikselt, jättes kogu selle osa oma elust seljataha. Kolmas osa Kolmandas osas elab Indrek linnas, elatudes juhuslikest teenimisvõimalustest, sooritades edutult üliõpilase eksamit ja suheldes vast rohkem kui tarvis revolutsionääridega. Õigupoolest saab ta üheks nendest. Lisaks elab ta endise vabrikutöölise Lohu (see on streigis oma käe kaotanud ja kõigil salakoosolekutel oma mees, kuid tegelikult nuhk - aga see tuleb välja alles lõpus) peres, kus kasvab noor tütar Kristi. Toda huvitavad kõiksugu salajased ja revolutsioonilised ideed rohkem kui ta vanematele meeldiks, ta on idealist. Ilu on tema meelest selles, kui ta kannab salaja ringi lendlehti, saab linnaväljakul haavata ja teeb sada ringi linnas enne kui koosolekule läheb.. noh jälgede segamiseks. Vargamäel võetakse Andres ja Ants (veel üks poeg) mingi kahtlase kaebuse pärast kinni ja viiakse
annaabi.ee 
