,,Keisri hull" räägib meile ühe mehe, Timotheus von Bocki, loo. Tegu on ajaloolise isikuga, kes elas oma vaadete jaoks liiga vara ja maksis selle eest väga kõrget hinda: kaheksa aastat vangistust üksikkongis, eluaegne koduarest ja saladuslooriga kaetud surm ( mõrv või enesetapp?). Liivimaa Võisiku mõisa aadlik erineb tavalisest mõisnikutüübist. Ta sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes hiilgavast abielust keisri vallastütrega ja abielludes lihtsa naisega pärisorjade hulgast. Ta oli Aleksander I sõber, niinimetatud keisri tõerääkija, tema suust pidi valitseja tõde ja ainult tõde kuulda saama. Aga tõde on valus kuulata ja tihti ei taha ja ei saa seda kuulda isegi sõprade suust... Niisiis..
pöördunud Skandinaavia võtnud omaks lõunapoolsete maade romaani stiili ning liitus hoogsalt Euroopa kunsti ja tarbekunsti põhihoovusega. Ruunide saladused Suurem osa kirjaoskajaid rahvaid on pidanud kirjasõnas peituvat jõudu enesestmõistetavaks juba nii kaua, et see ei ära enam kelleski imestust, kuid viikingite jaoks säilisid ruunitähestikus alati mingisugused ürgse nõiakunsti jäljed. Ruunide päritolu on senimaani varjatud saladuslooriga, ehkki need olid kasutusel ka teiste germaani rahvaste juures ja juba palju sajandeid enne viikingiajastu algust. Viikingite puhul seisnes üks ruunide suuri eeliseid asjaolus, et need koosnesid ainuüksi hõlpsasti vestetavatest sirgjoontest. Paberi ja sulepeate inimesed said täksida ruunikirjas lause puukepile, mis oligi tõenäoliselt kõige tavalisem kirjasõna kandja. Valdav osa, enam kui 4000 meieni jõudnud
annaabi.ee 
