lahendus pelgalt vanuse tõstmine ostmisel või poodide varasem kinnipaneku aeg.“ Vaid vanuse tõstmisest ostmisel ning poodide varasemast kinnipaneku ajast ei ole tõepoolest salaalkoholi leviku tõkestamisel kasu. Alkoholipoliitika rohelises raamatus on toodud mitmed erinevad meetmed salaalkoholi leviku tõkestamiseks. Nende seas on näiteks: Arendada piiriülest koostööd Venemaaga Moodsa tollitehnika hankimine salakaubaveo avastamiseks Mõjutada tarbijat salaalkoholist loobuma – informeerida avalikkust salaalkoholi ohtlikkusest Karmistada kontrollimeetmeid korduvalt salakaubaga vahele jäänute suhtes Maksustada kõik ebaseaduslikult riiki toodud aktsiisikaubad hoolimata nende konfiskeerimisest Arendada salaturu seiret „Piirangutega on tihti nii, et need mõjutavad kõige rohkem keskmist, korralikku ja riigitruud kodanikku. See aga ei ole ju eesmärk! Ei ole mõtet reguleerida asju seal, kus probleeme pole või
Samas pole vähemalt Tallinna suurelamurajoonides märgata massilist väikekaupluste sulgemist. Ettevõtlikud ärimehed on neid hulgaliselt rajanud elumajade keldrikorrustele ja abihoonetesse, leevendades nii Nõukogude aja lõpul puudulikult väljaehitatud infrastruktuuri elurajoonides. Sääraste väikekaupluste üheks eeliseks on lähedus, samuti müüjatest ja klientuurist tekkiv vahetu suhtluskond, mis on muidu omane just maapoodidele. Väidetavalt liigub osa salaalkoholist ja muust illegaalsest kaubast just mööda neid „nurgataguseid” müügikohti. (Kaubandus tänapäeval, s.a.) Ka osa lahtisi turge on liikunud kliendisõbralikuma ja mainekama kauplemisvormi suunas. Näiteks 1990. aastatel odavuse tõttu Soome turistide meelisostukohaks saanud Eesti 8 suurimaid turge, Tallinna Kadaka turg ehitati järk-järgult kinniseks kaubanduskeskuseks ning väliturg suleti sootuks