Eesti kultuuri ajalugu
vaid pidulikematel juhtudel. Tualettide ja käimlate levik talurahva seas oli levinud looduslähedane lähenemine. Eraldi käimlate
ehitamist peeti tihti asjatuks. 20-datel olid ainult pooltel taludest välikäimla olemas. Paljudele oli see pigem uhkeldamise element.
Riik püüdis propageerida välikäimlate ehitamist, et mitte soodustada nakkushaiguste levikut. Linnades paranes aga olukord paremini.
Vanade kommete kohaselt peeti liigset pesemist liiga sakslikuks käitumiseks. Maaharitlaskond aga pööras puhtusele suuremat
tähelepanu ning neid ahel isegi põlati, kuigi salaja võidi isegi neid imetleda. Arvati ka, et enne kui puhtuse ja ilu eest hoolitsema
hakata, tuli hoolitseda tähtsamate asjade eest; näiteks loomade eest. Riik hakkas kontrollima koolides puhtuse taset, et kõik oleksid
puhtad ja korralikud. Sellega püüti uuele põlvkonnale õpetada uusi kombeid. Paljud pidasid seda aga oma eraellu sekkumiseks.