stseene, ja oli armukade Koidula peale ja peitis neid kirju oma mehe eest. Tartu perioodil elab üle oma 1. tõsise armumise, kust tulevad ka esimesed pettumised, mis kajastuvad ka tema armastusluules. 2.õnnetu armastus: Anti Almberg. Nad said kokku 1.laulupeol Kui mees sai aru, et Koidula tahab abielluda, katkestas ta kirjavahetuse ja kadus tema elust. Koidula oli siis 27- aastane ja see tähendas, et ta oli juba vanatüdruk. Koidula teeb oma elus sundkäigu ja 1872 abiellub Läti-Sakslasega Eduard Michelsoniga. See oli sokk eesti rahva jaoks. 1873 17.veebruaril kell 11 abielluvad noored Jannsenite kodus suhteliselt vaikselt ja väheste inimestega. Peale pulmi kolisid nad kroonlinna, kus Michelson sai sõjaväe arsti koha. Koidula 1. laps Hans Voldemar sureb sarlakite tagajärjel. 1876 sünnib tütar Hedvig. Michelson saab Viini stipendiumi ja Koidula ja nende tütar lähevad kaasa. Seal sünnib kolmas laps,tütar Anna. Hedvig sureb Leningradi blokaadi ajal
pärandas oma majad. Friedrich Gustav Arvelius Tema esimeseks teoseks oli ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat", mille koostamisel oli talle eeskujuks üks saksakeelne lastelugemik. Et juturaamat oli selleaegses talutares peaaegu tundmatu, siis jagab autor oma raamatu eessõnas näpunäiteid ka selle kohta, kuidas jutte lugeda. Friedrich Wilhelm von Willmann Willmann uskus eestlase vaimupotensiaali, tema arenemisvõimesse ja samaväärsusesse sakslasega, aga ka talupoja majandusliku elujärje prandamise vajadusse. Selle nimel saigi temast kirjamees, kes püüdis ,,eestlaste häid omadusi, mis aga harimattuse kõntsa alla on peidetud, üles äratada". Johann Wilhelm Ludwig von Luce Licest sai innukas maakeele kaitsja, isegi ülistaja. Tema arvates on eesti keel rikas ja kõlav ning luuletamiseks täiesti kohane. Mõni saksakeelne luuletus kõlavat eestikeelses tõlkes hoopiski ilusamini kui originaalis
Vene armee poolt saadi tagasilöök,kuid nende rinne suudeti murda 35 km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma. · Verduni lahing (21.veebruar 1916.aastal) Saksamaa majaduslik olukord oli küllaltki kehv.Saksamaa tahtis anda pealelööki läänerindel,aga Prantsuse ja Briti armee oli ajajooksul oluliselt kasvanud.Saksamaa sooviks oli anda aga löök vastaste Verduni peakindlusele.Saksamaa alustas pealetungi 270 000 sakslasega ning kokku langes kuskil miljon meest,aga sellele kõigele pidas Prantsusmaa vastu. · Somme´i lahing (01.juuli 1916.aastal) Sakslaste edasiliikumise takistamiseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul oma kaitseväge.Esimesel juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi.Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotustega vaid väike ala.( surma sai umbkaubu 1,3 miljonit sõdurit) 5
Kuhugimaani venelased neid ka saatsid. Paar päeva hiljem jõutakse Tallinnasse. Armukirjas Narvale oli tsaar väga lahke, tsaari armu osaliseks saab siis kui tulevad Vene riigi koosseisu. Tsaar lubas kõik õigused ja vabadused 16 Narva inimesele, kes olid linna juhtivad tegelased. Linnale lubati säilitada võim majandusasjade ja asjaajamistele. Linna kaitse Vene vägede kätte. Linnale garanteeritakse usuvabadus. Kaubandusvabadus linnale. Õigus abielluda sakslasega. Narvalased võivad anda oma tütreid anda Saksamaale. Liikumisvabaduse võimalused. Tsaar neid lubadusi pidas (propagandistlikul tagamõttel, et ka teised linnad tuleks Vene võimu alla). Narvalasi hakatakse süüdistama reetmises. Hakati otsima süüdlasi. Reetmise jutt hakkab kõige rohkem levima ordu leeris, põhjuseks see, et ordul oli tarvis leida süüdlane. Ordu ei olnud ise appi läinud, Kettler ei tulnud linna, vallutamise alguses
kehtestab endale väärtushinnangud, mida järgida. Inimese elu ei pea olema väärtustatud ühiskonna poolt, märksa tähtsam sellest on see, et inimese elu oleks täisväärtuslik tema enda silmis. Ühiskondlik moraal kui selline on selgelt teisejärguline. Nietzsche ei propageerinud saksa äärmusparempoolseid rahvusliikumisi, pigem mõistis neid hukka, pidades neid orjamoraali väljendusteks. Ta on öelnud: "Ma pole kunagi veetnud meeldivat aega ühegi sakslasega, välja arvatud ehk paar tundi Wagneri seltsis" ja "Sakslase juuresolek on mulle niivõrd ebameeldiv, et see rikub muu seedimist." Kui Mill rääkis negatiivsest vabadusest, siis Nietzsche räägib positiivsest vabadusest, tugevast loovusele ja enesekehtestamisele keskendunud inimesest, mitte inimesest, kes on vaba tegema mida iganes. Ka ei räägi Nietzsche abstraktsest indiviidist, vaid kultuurist ja ühiskonnast, mis edeneb siis,
Kakles Tigapuuga, kakles Hodkevitsiga ja nüüd ei teagi, kelle käes kord." ,,Ma pole külas kunagi kakelnud," püüdis Indrek end kaitsta. ,,Härra Maurus teab, teab," oli direktor nõus, ,,aga ma ütlen, et nõnda võidakse rääkida. Ja mis võib härra Maurus sinna parata, kui inemised nõnda räägivad, kui tõuseb kõla, et seal on üks pikk, kes kakleb. Öeldakse: on küll esimese järgu õppeasutus, aga üks pikk aina vehkleb seal rusikatega. Ja oleksid veel mõne sakslasega, aga äkki poolakaga. Mis on teil poolakaga tegemist? Sakslane, see on teine asi, temaga oleme juba seitsesada aastat nokkapidi koos. No ütelge nüüd ise, mis on teil poolakaga asja?" ,,Ta sõimas mind," ütles Indrek. ,,Las poolakas sõimab, mis sa tast sellepärast peksma hakkad. Venelane peksab teda muidugi. Sakslane peksab meid, venelane poolakat ja kui meie ise ka üksteist peksma hakkame, mis siis sakslane ja venelane hakkavad tegema! Ja venelast ei pea teie ka peksma, sest venelane