laevastik maabus ootamatult Kopenhaageni all ning sundis taanlasi sõjast välja astuma. 30. novembril 1700 suutis Rootsi noor kuningas, Karl XII, alistada Vene väed Narva lahingus ning kõik vastase suurtükid langesid Rootsi kätte. Juba 1701. aasta suvel vabastati Riia Saksi vägede piiramisrõngast ning sõda jätkus Poola valdustes. 27. augustil 1706 tungis Rootsi armee Saksimaale. Saksimaa kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt ning igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui okupatsioonivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone. Saksimaa sõjavägi taandus Saksa Rahva Püha Rooma Riiki Austriasse, kus see interneriti. Saksimaa sõjave juures olnud vene jalaväepolgud aga taganesid läbi Brandenburgimaa Poolasse. August pakkus Karlile läbirääkimisi. 24. septembril 1706 allkirjastati Altranstädti rahuleping, loobudes Poola troonist. Saksimaa salanõukogu andis Altranstädt´i separaatrahu
loobuma nõuetest Poola troonile. Rootsi sõjakäik Saksimaale Saksimaal oli vastuseis kuurvürsti Poola-poliitikale. August kehtestas aktsiisi, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega ta nekruteid värbas. 27. augustil 1706 marssis Rootsi armee Saksimaale sisse. Kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt. Igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui okupatsioonivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone. August, kellel pärast Fraustadti lahingut Poolas enam nimetamisväärseid vägesid polnud, pakkus Karlile läbirääkimisi. Tema läbirääkijad allkirjastasid 24. septembril (14. septembril) 1706 Altranstädti rahulepingu. Rootsi väed lahkusid Saksimaalt alles 1707. aastal. Altranstädti rahu ei toonud Rootsile mingit kasu, isegi mitte tasu kuus aastat peetud sõja eest.
annaabi.ee 
