· Keskaegse liivimaa inimesed jagunesid "sakslasteks ja mittesakslaksteks". · Sakslased olid staatuselt kõrgemad ja arvuliselt vähem rühm. · Mittesakslaste staatus tulenes nende tööst (talupojad) või väheauväärsest ametist. Õiguslikud rühmad · Mittesakslaste staatus tulenes nende tööst (talupojad) või väheauväärsest ametist. · Tavaliselt määras staatuse sünd, kuigi oli võimalik liikuda ka edasi. Eestlase tõus sotsiaalsel redelil tähendas tema"saksastumist", ehk orienteerumist ülakihtide elulaadile. Õiguslikud rühmad · Sisserändajad kohe assimileerusid, valides oma sotsiaalse staatuse(kõrgema "saksa" või madalama "eesti" saatuse) · Peala "sakslaste" ja "mittesakslaste" olid veel mõningad kihid Liivimaal. Näiteks rootsi talupojad olid eraldi kiht, kellel oli rohkem õigusi, kui eesti talupoegadel(käisid Rootsi õiguste alla). · Alates 15. sajandist kujunes talupoegade sunnimaisus. Allikad
· Majanduslik arenemine · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke · Koolihariduse levik · Kohaliku elanikkonna omaalgatuslik organiseerimine · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärgid: · Emakeelse rahvahariduse edendamine · Kultuuriharrastuste toetamine · Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine · Välja arendada oma eliitkultuur, mida oleks vähendanud saksa kultuuri mõju ja takistanud eestlaste saksastumist. Rahvusliku Liikumise juhid: Johann Voldemar Jannsen Elukutselt- ajalehe toimetaja; algul toimetas lehte ''Perno Postimees'', hiljem ''Tartu Postimees''. Pärit Vändrast Haridustase: Kihelkonna kool Vanemuise seltsi üks asjutaja liikmetest ja seltsi aktiivne liige. Oli esimese laulupeo(1869.Tartu) üks organiseerijatest, kus oli lubatud laulda ainult meeskooridel. Ta on ka Eesti Hümni sõnade autor Jakob Hurt Elukutselt kirikuõpetaja Haridustase: Tartu Ülikool, bioloogia.
häälekandja. RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA JUHID: Johann Voldemar Jannsen (1819 – 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Ta oli järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja ning temast sai ka esimene Eesti kutseline ajakirjanik. Tema eesmärk oli ajalehtede abil lugejate rahvustunde ergutamine ja rahva vaimu edendamine. Tema ajalehed olid õpetlikud – õhutasid rahvustunnet ja hariduspüüdu, taunisid saksastumist ja seisuslikku ebavõrdsust. Jakob Hurt (1839 – 1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta oli rahvaluule kogumise algataja ja publitseerija. Ta rõhutas "vaimse elu" tähtsust. Esimesel üldlaulupeol peetud kõnes rõhutas ta rahvusliku ideoloogia loomise vajalikkust, et rahvas ja keel saaksid püsima jääda. Ta eesmärgiks oli ka eestikeelse rahvahariduse viimine kõrgele tasemele.
rahvakooliõpetajad. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Nende eesmärkide täitmine pidi kaasa aitama euroopaliku kirjakultuuri juurdumisele varasema talurahvakultuuri asemele. Vaja oli ka välja arendada oma eliitkultuur, mis oleks saksa kultuuri mõju vähendanud ning takistanud eestlaste saksastumist. Seega oli esmaseks sihiks eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid, nt autonoomia taotlemine, tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Rahvuslike ideede levikule aitas kaasa seltsiliikumine. Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka nende toel. Eestlased maal ja linnas lootsid seltsidesse ühinedes ,,olla nagu sakslased". Seetõttuolid esimesed eestlaste seltsid ka nõus saksa kõrgkihtide hooldusega
Õpetatud Eesti Selts. Osa eesti haritlasi said tööd Venemaal. Keisri õukonnas töötasid maalikunstnik J.Köler ja arst P.Karell. 8. Rahvuslik liikumine. Eeldused: (neid oli kolm). 19. saj II p. oli üles kasvanud uus põlvkond kes olid sündinud vabadena mitte pärisorjadena. Talude päriseks ostmine Oli tekkinud eestlastest väikesearvuline haritlaskond kes ei seadnud sihiks saksastumist vaid eeskätt rahvusliku eneseteadvuse kasvu. Rahvusliku liikumise tegelased: J.V. Jannsen, J. Hurt, C.R. Jakobson olulist osa mängisid ka L. Koidula, F.R Kreutzwald ja J. Köler 9. Rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused. 1857a hakkab Pärnus Jannseni toimetuse ilmuma nädalaleht ,,Perno Postimees" 1865a Tartus asutatakse eestlaste laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1868a Jakobsoni Isamaakõne ,,Vanemuise" seltsis
antagonismi senisest teadlikumat mõistmist. · Äratas inimesi sügavamalt järele mõtlema mõisniku-talupoja vastuolu üle ning oma mõtteid sõnastama. · Esines teravalt vaimse ikke vastu, mida korraldas kirik. See takistas talurahva kultuuri edendamist. · ,,Sakala" nõudis õppekavade laiendamist ja ilmalikku haridust ning oli tugevalt usuõpetuse tuupimise vastu. Jakobson nõudis paremat haridust ka tütarlastele. · Teravalt ründas ,,Sakala" saksastumist koolides. Jakobson soovis linnaeestlastele emakeelseid koole ning rahvakooli vabastamist pastoritest ja mõisinikest koosneva koolivalitsuse alt. · Majanduslikust poolest nõudis ,,Sakala" talude päriseksostu soodustamist ja rendihindade kindlaksmääramist. Jakobsoni agraarprogramm rajanes kodanliku maaeraomandi tunnustamisele. · Võitles balti aadli ideloogidega ning nõudis Venemaa seadustest osasaamist. Selle tagajärjel seatigi sisse rahukohtu Batltikumi.
Selle eeldusteks olid talurahva vabanemine pärisorjusest, jõukate talunike majanduslik iseseisvumine (talude päriseksostmine) ja koolihariduse saamine. Liikumise peamised kandjad olid eesti haritlased, eriti kooliõpetajad ja taluperemehed. Neis tärkas huvi ja lugupidamine oma keele ja rahvuse ning selle mineviku vastu. Eesti väike haritlaskond püüdis pigem säilitada oma rahva kultuuri ja töötada rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise nimel, selle asemel, et soodustada kiiret saksastumist ja venelaste rõhumist. Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks ka keiser Aleksander II (1855-1881) vabameelsed vaated ja hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel, kes tegid rahva poolehoiu pärast konkureerides senisest suuremaid järeleandmisi. 1866. aastal anti välja uus vallaseadus, mis vabastas talurahva omavalitsuse lõplikult mõisnike järelvalve alt. Osalemine omavalitsuses andis talupoegadele
Püünsi 2012 Sisukord Sissejuhatus.... 3 Kasutatud kirjandus....4 Ristsõna....5 Mõisted....6 Johann Voldemar Jannsen....6-8 I Üldlaulupidu....8-10 Kokkuvõte....10 Sissejuhatus 19.sajandi keskpaigas algas Eestis rahvuslik ärkamine. Selleks ajaks oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud juba vabana. Eestlastel oli tekkinud oma haritlaskond, kes ei seadnud oma sihiks enam kiiret saksastumist, vaid tööd oma rahva hüvanguks, eelkõige rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Eestlaste rahvustunnet tõstsid erinevate ajalehtede ilmuma hakkamine ja mitmete seltside loomine. Esimesena hakkas ajalehte välja andma Johann Voldemar Jannsen, kes hakka välja andma ajalehte Perno Postimees. See pani aluse ka püsivale Eesti ajakirjandusele. Jannseni tütar Lydia Koidula oli talle igati abiks ning nende perekonna algatusel loodi 1865.aastal mängu- ja lauluselts Vanemuine. 1866
Kuigi kahe maailmasõja vahel suudeti luua esimene Eesti Vabariik. Esimene Eesti Vabariik kasvas välja Esimesest Maailmasõjast ning Vene ja Saksa revolutsioonidest. Järsku olid väga nõrgaks jäänud kaks suurrahvast, kes mõlemad tahtsid Baltikumi koloniseerida. Vene tsaarivõim oli alates 1880ndaist aasast arendanud Eestis ja Lätis ulatuslikku venestamispoliitikat, sakslased - okupeerinud 1918. a algul kogu Baltikumi, ning hakkasid kavandama kiiret ja põhjalikku saksastumist. Saada suure vene või suure saksa rahva osaks oli eestlastele sügavalt vastumeelt. Eesti rahvas ja tema juhid kasutasid 1918. a novembris Saksamaa kokkuvarisemist ja Vene kodusõda väga oskuslikult ära. Oli tekkinud soodne moment omariikluse kättevõtmiseks ja sellest haarati kinni. Suudeti edukalt mobiliseerida, hankida abi väljaspoolt võita Vabadussõda, ning sõlmiti õigel ajal Tartu rahu leping.
Postimees, toimetaja Jaan Tõnisson väärtustas hariduse- ja kultuuri edendamist. 2: 1901. Aastal Tallinnas ,,Teataja", toimetaja Konstantin Päts 3: Kasvas eestlaste mõju avalikus elus 4: Suurenes sotsiaaldemokraatia mõju. Ideed levisid vene üliõpilaste ja tööliste seas, peagi kohalike hulgas. "Postimehe" põhiülesanne 20 saj alguses # Rahvuslike vaadete kujundamine ja rahvustunde kasvatamine # Emakeelse koolihariduse taastamine. #Eitati nii saksastumist kui venestamist "Teataja" põhiülesanne 20 saj alguses Eestlaste majandusliku olukorra parandamine. Eesti sotsiaaldemokraatide eesmärk: # Erinevalt Vene sotsiaaldemokraatidest kaitsesid rahvuslike huve ja hiljem toetasid riikliku iseseisvuse saavutamist. Nõuti: * Sotsiaalset õiglust* Demokraatlike vabaduste kehtestamis* Talurahvale maa andmist * Eestlastele, kui põlisrahvusele poliitiliste õiguste laiendamist 1905a
sõjaseisukorraga. Karistussalgad hukkasid ligi 400 inimest ning Viljandis tapeti ligi 53 süütut inimest. Inimesi mõisteti surma või saadeti sunnitööle. (A.Pajur jt. 2006) 3.2.3. Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis kuni 1918. aastani. Eestis otsene sõjategevus ei puudutanud kuni 1917. aastani. Eestlaste suhtumine sõtta oli väga negatiivne. Kardeti sõda, saksastumist, venestumis, puudus igasugunue patriotism. Langes majandus ja tööstus. (A.Pajur jt 2006) 1917. aasta Märtsis pandi rahvuslaste nõupidamisel kokkku autonoomiaseaduse projekt. Nähes, et seaduse kinnitamine venis väga pikaks korraldati 26.märtsil Petrodradis suur demonstratsioon ning juba 30. märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu 12 juhtumise ajutise korra kohta. Nii ühendati Eestimaa kuberamgn ja Liivimaa kubermangu
1880-ndate aastate alguseks oli eesti rahvusliku liikumises juhtrolli haaranud radikaalne tiib, kes oli lootnud kasutada vene riigivõimu baltisakslaste vastases võitluses. Venestusreformide algus oli eestlastele ja meie kultuurielule rängaks hoobiks. Sellises surutise ja pessimismiõhkkonnas jagunes tollane eesti ühiskond kahte leeri: A) osad toetasid venestusreforme; pidasid eestlaste venestumist paremaks, kui saksastumist; kritiseerisid rahvusliku liikumise tegevust ja juhte. B) teised vältisid avalikku vastupanu võimude tegevusele ja üritasid võimaluse piires edendada eesti keelt ja kultuuri. NB! Vastake õpiku (§3) abil järgmistele küsimustele: 1) Kes olid ja millega said tuntuks järgmised venestusajal elanud isikud: Peep Reimer 5
radikaalne tiib, kes oli lootnud kasutada vene riigivõimu baltisakslaste vastases võitluses. Venestusreformide algus oli eestlastele ja kohalikule kultuurielule rängaks hoobiks. Sellises surutise ja pessimismiõhkkonnas jagunes tollane eesti ühiskond kahte leeri: - osad toetasid venestusreforme; pidasid eestlaste venestumist paremaks, kui saksastumist; kritiseerisid rahvusliku liikumise tegevust ja juhte. - teised vältisid avalikku vastupanu võimude tegevusele ja üritasid võimaluse piires edendada eesti keelt ja kultuuri. Ülesanne: Vastake õpiku (§3) abil järgmistele küsimustele: 1) Kes olid ja millega said tuntuks järgmised venestusajal elanud isikud:
teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Vaja oli välja arendada oma eliitkultuur, mis oleks saksa kultuuri mõju vähendanud ning takistanud eestlaste saksastumist. Seega oli esmaseks sihiks eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid, nt autonoomia taotlemine, tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Liikumise algus Eestlaste kaasamine rahvuslikku liikumisse algas eelkõige rahvusliku agitatsiooniga (põhisisuks oli ,,Eestlane olla on uhke ja hää"). Olulisteks rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid 1860. Aastatel Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Tartus Eestvedaja Jannsen (Hakkas väja andma Postimeest)
baltisakslaste vastases võitluses. Venestusreformide algus oli eestlastele ja kohalikule kultuurielule rängaks hoobiks. Sellises surutise ja pessimismiõhkkonnas jagunes tollane eesti ühiskond kahte leeri: Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 14 - osad toetasid venestusreforme; pidasid eestlaste venestumist paremaks, kui saksastumist; kritiseerisid rahvusliku liikumise tegevust ja juhte. - teised vältisid avalikku vastupanu võimude tegevusele ja üritasid võimaluse piires edendada eesti keelt ja kultuuri. Ülesanne: Vastake õpiku (§3) abil järgmistele küsimustele: 1) Kes olid ja millega said tuntuks järgmised venestusajal elanud isikud:
annaabi.ee 
