Raehärra pidi Olema sündinud seaduslikust abielust Omama kinnisvara linna piires Kuuluma kaupmeeste hulka Linnajuhtimise eest tasu ei makstud, seetõttu töötati kahes vahetuses Linnade rahvastik Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval Esimese põlve linlane sarnanes pigem talupojale ("mittesakslane") Tavapärane oli ka saksastumine Gildid ja vennaskonnad Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel ( tsunftid ja gildid ) Gild keskaegne ametiühendus kaitses oma liikmete huve korraldas seltsielu pakkus vajadusel abi ja toetust hoolitseti leskede ja orbude eest Käsitöö Käsitöö tähtsus oli teisejärguline Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms Hansalinnades olid tavapärased transpordiga seotud alad
8. Too välja Saksa okupatsiooni muudatused majanduses, poliitikas, kultuuris ? 8. Majanduses Vallutati saksa vajadustele, tööstusettevõtted seiskuvad, elatustaseme langus, tööpuudus Poliitikas Balti-hertsogi riik, saksa ei tunnustanud Eesti Vabariiki, poliitikud vangistati, Vilms lasti maha, Tsensuur taastati, Saksa ametnikud, väeosa saadeti laiali Kultuuris Eestlastele lubati kultuurautonoomia, ametlik keel saksakeel, saksastumine 9. Mis toimus 11.november 1918 ? 9. Üle mitme kuu esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Tehti kaitsestruktuur: Pitka ja Põdderi eestvedamisel põranda all loodud Eesti Kaitseliit. 10. Dateeri vabadussõda. 10. 28.nov 1918 - 2.veebr 1920. 28.nov 1918 Nõukogude Venemaa tungis narva, mis vallutati, kuulutati välja ETK. Aastalõpuks vallutati Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu, Paide, Põltsamaa, Viljandi, Pärnu. 11. Mis toimus vabadussõja murrangul ? 11
Tallinna radikaalid: päevaleht teataja; eestvedaja Konstantin Päts; abilised(toetajaskond) A.H. Tammsaare, E.Virgo, J.V.Veski jt.; probleemid eestis-eesti ühiskonna sotsiaalne lõhestus,majanduslikult kehv põhja-eesti; prob.venemaal-kommunistide võimuletulek. Tartu liberaalid: päevaleht Postimees; eestvedaja Jaan Tõnisson; abilised-V.Reiman, O.Kallas, K.A.Hindrey, P.Põld; prob eestis- venestamine ja saksastumine,eestlaste õiguslikku võrdsustamist, põhjalikke võrdsustamist, põhjalikke maa-ja haridusreforme, sotsiaalsed vastuolud; prob venemaal- osalemine suures poliitikas,Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud. 1905.a revol: põhjused:vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel, konfliktid mõisnikega, kodanike õiguste puudumine; ajend-Verine Pühapäev; revolutsioon-maal toimub mõisate rüüstamine
· Väiksemates linnades pidi raad jagama võimu maaisanda poolt määratud linnafoogtiga 4. Linnade rahvastik · Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes · Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel · Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval · Esimese põlve linlane sarnanes pigem talupojale ("mittesakslane") · Tavapärane oli ka saksastumine 5. Gildid ja vennaskonnad · Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel ( tsunftid ja gildid ) · Gild keskaegne ametiühendus · kaitses oma liikmete huve · korraldas seltsielu · pakkus vajadusel abi ja toetust · hoolitseti leskede ja orbude eest · Gildide hulgas oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild
Järgmise lainena saabus siia ilmselt käsitöölisi ja ehitusmeistreid, põhiliselt saksakeelsest kultuurisfäärist. Siinkohal tõstatub tähtis probleem. Nimelt olid saabuvad uuselanikud enamjaolt vallalised mehed, kes saabusid siia ilma naisteta. Võib oletada, et suurem osa naistest võeti kohaliku elanikkonna seast, mis kausaalse loogika järgi tähendab, et need kohalikud naised ilmselt saksastusid ja eitasid hiljem oma esialgset päritolu. Saksastumine toimus esialgu keeleliselt ja hiljem kultuuriliselt. Nimevahetus oli sümboolne rituaal, millega justkui kinnitati enda rahvuslik ümbersünd ja kuulumine teise saksakeelsesse kultuurisfääri. Mõningatel juhtudel säilis osaliselt vana eestipärane nimekuju ja selle alusel on tehtud mõningaid oletusi isikute päritolu kohta. Samasugune protsess kordus mõningate eesti meessoost linnaelanike saksastumisel, kuid see leidis aset natuke hilisemal ajal. Eestlaste
said paremini suhelda. Asustuspildile-Mitmed Eesti väikelinnad( Jõgeva, Elva, Antsla, Abja- Paluoja ) said alguse sajandivahetusel raudteejaamade juurde kujunenud alevikest. Milliseid ajalehti andsid välja J.Tõnisson ja K.Päts`? Millised olid nende seisukohad ja nõudmised. J. Tõnisson ajaleht Postimees Nõudmised: Taastada eestikeelne kooliharidus Eesti haritlased suhelgu omavahel eesti keeles Lõpetada Eestlaste venestamine ja saksastumine. K. Päts ajaleht Teataja. Nõudmised Parandada eestlaste majanduslikku olukorda kasvatada rahvustunnet otsida liitlasi venelaste sealt Baltisakslasi vältida Mida nõudis rahvas 1905. a revolutsiooni ajal Eestis. Rahvas nõudis demokraatlike vabaduste kehtestamist, talurahvale maa andmist, eestlaste poliitiliste õiguste laiendamist Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905.a?
ühendamisele, eestlased said paremini suhelda Asutuspildile: mitmed väikelinnad(Jõgeva, Elva, Antsla, Abja-Paluoja, Tapa) said alguse raudteejaamade juurde kujunenud alevikest 11. Milliseid ajalehti andisd välja J. Tõnisson ja K. Päts? Millised olid nende seisukohad ja nõudmised? TV Jaan Tõnisson Postimees taastada eestikeelne kooliharidus, Eesti haritlased suhelgu omavahel eesti keeles, lõpetada eestlaste venestamine ja saksastumine Konstatin Päts Teataja parandada eestlaste majanduslikku olukorda, kasvatada rahvustunnet, otsida liitlasi venelaste seast, baltisakslasi vältida 12. Mida nõudis rahvas 1905. a revolutsiooni ajal Eestis? 1. Demokraatlike vabaduste kehtestamist 2. Talurahvale maad 3. Laiendada eestlaste poliitilisi õigusi 13. Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905.a? 1. Korraldati streike ja miitinguid 2
keeles,lihtrahvas ei saanud aru. RAHVUSLIK LIIKUMINE(24) Liikumise eeldused ja sihid-Eeldusteks olideesti ala majanduslik arenemine,eesti haritlaste esimese põlvkonna teke,koolihariduse levik,kohaliku põlielanikonna omaalgatuslik organiseerumine,kommunitaktsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahvakultuurilise aktiivsuse tõus.Rahvuslus euroopas levinud 17 saj. eesti aladel majanduslik areng. eesti haritlaste 1 põlvkonna teke. eesmärk-Saksastumine ja venestumine,omakeelse kultuuri arendamine,et eestlased jääksid eestlasteks,rahvakultuuri korrastuse toetamine,kutseoskuste omandamise soodustused. Esimene Üldlaulupidu-1869aeesti esimene üldlaulupidu tartus,kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat.Laulupidu oli esimene eestlaste ülemaailmne kokkutulek-kasvatas rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. 1872 rajati eesti kirjameeste selts mis kandis oolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute
haritlane. Postimehe endine omanik K.A.Hermann otsustas Postimehe maha müüa, ise ei huvitnud sellest, Tõnissonist sai omanik. Postimehe ümber kogunes seltskond rahvuslikult meelestatud haritlasi, kes olid selle kaastöölised: A.Kitzberg, P.Põld, J.Luiga. postimehe lugejaskond oli eeskätt L-Eesti jõukad taluomanikud, linnakodanikud. Jõukas klassist kõrvale jäävale tähelepanu ei pööratud. Tõnisson astus aktiivselt välja saksastumise vastu (venestamine pealesunnitud), a saksastumine palju meelest loomulik käik. Kasutas eesti keelt kõikjal. Tõnisson valiti ka Tartu linnavolikogusse, esialgu veel eestlastel seal enamust polnud, oli sakslaste käes. K.Päts (1874-56) algul tegutses õpitud ametil vandeadvokaadi abi aga 1901-1905.a andis välja ajalehte Teataja. Seal töötasid näiteks E.Vilde, J.V.Veski, J.Teemant. Pööras tähelepanu majandusprobleemidele (Postimehes põhiline kultuur). Näitas, et ka eesti rahva seas varanduslik kihistumine
aastast 1710 Vene kultuur Veel 17.sajandil oli Venemaa kultuuriliselt maha jäänud maa. Alles 17.sajandi lõpus olukord hakkas muutuma. Peeter I soosis läänelikku kultuuri,mistõttu vene õukonnas domineerisid saksa ja prantsuse tugevad kultuurimõjud. Niisiis vene kõrgkultuur on oma juurtega lääne kultuuris, kuid ajapikku on seda venestatud ning kohandatud suure rahva nõuetele. Eesti Vene impeeriumi koosseisus 18.sajandil Eestimaal toimus 18. sajandil siiski saksastumine nagu ka tsaarilossis. Kultuuriga tegelesid enamjaolt baltisakslased. Eesti talurahva jaoks tähendas Balti erikord karmikäelisemat ja senisest suuremat (orja)tööd, mille kõrval kultuurile aega ega jaksu ei jätkunud. Kadrioru loss Haapsalu raudteejaam Tartu Kivisild Kuremäe klooster Aastad 1880 - 1917 Vene profesionaalkultuur hakkas Eestis levima alles 19.sajandi lõpus seoses üldise kultuurilise
Rahvuslik ärkamine Eestis ja Eesti sajandivahetusel Rahvusliku liikumise eeldused 19.sajandil algas Eestis rahvuslik ärkamine. Oli sündinud vaba põlvkond. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli oma haritlaskond, sihiks polnud kiire saksastumine, vaid töö oma rahva hüvanguks, näiteks rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine. Poliitiline olustik oli rahvuslikuks ärkamiseks soodne, 1855.aastal oli troonile tõusnud keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid hõõrumised vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel. Mõlemad tahtsid inimesi oma poolele meelitada. Eeldused: mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine.
osutavad ristiusu kiirele aktsepteerimisele vähemalt kohaliku eliidi hulgas. Kristlikule maailmale omaste tõekspidamiste ja väärtushinnangute aktsepteerimine Saaremaa ülikkonnas kajastub ka Eesti vanimate kivikirikute püstitamises, mis ilmselt toimus kohaliku eliidi majanduslikul ja ideoloogilisel toel. Eesti talupoegade mõttemaailmas juurdus kristlus üldjuhul siiski võrdlemisi aeglaselt, mida soodustas algselt kohalikku päritolu eliidi saksastumine vallutusele järgnenud sajandite jooksul. Vanad uskumused segunesid uute, kristlike ettekujutustega ning visalt püsisid ilmselt paganlikku päritolu kombed ja riitused. Eesti puhul on ehk kõige hämmastavam, et ristiusk ei suutnud kuni päris viimaste sajanditeni kuigivõrd mõjutada perekondliku eluga seotud tõekspidamisi, mille üle kirik kehtestas enamasti range kontrolli.2 XII sajandil algas sakslaste tung itta, mis veidi hiljem hakkas oluliselt mõjutama eestlaste edasist saatust
jagunes jõukuse järgi, maakonnad, kihelkonnad jne. Linnad Käsitöölised asusin peamiselt linnas. Raad, linnafoogt, gild, tsunft, skraa, bürgermeister. Usk Usuti rohkem lihtsatesse asjadesse. Ristiusk, kirikute ehitamine. Kultuur Võeti üle teistelt rahvastelt. Saksastumine. Milles oli keskaegne Eesti ühiskond sarnane Lääne-Euroopag ühiskonnaga? Millised olid erinevused? Kas allajäämine ristisõjas oli eestlaste seisukohalt ainult negatiivne? Selgitage oma arvamust. Kõikjale oli rõhutud ristiusk. Võesti üle teisi kultuure. Allajäämine polnud ainult negatiivne. See andis omakorda võimalusi uutele kaubateedele, kultuuride õppimisele jne. 2
Eesti Vabariik. Mood ajutine valitsus (pm K. Päts). Järgmisel päeval okupeerisid sakslased Eesti (25.2. - 11.11.). Reaalselt tekkis iseseisvus hiljem ainult Saksa okupatsiooni alal. Okupatsioon oli jäiga terrorireziimiga Saksa valitsus. Eesti hakati pol saksastuma tekkis idee Balti hertsoriigi loomiseks (Eesti, Läti ja Kuramaa), mis lõpuks loodigi koos valitsusega. Ning hakati mood hertsogiriigi relvajõude. Lõplik eesmärk oli riigi liitmine Saksamaaga. Käis vägivaldne saksastumine, toimusid pidevad rekvireerimised. Päts viidi Preisimaale vangilaagrisse. Vabadussõda on ainuke sõda, mida Eesti on pidanud. Vabadussõda oli koalitsioonisõda. Vabadussõda on osa Vene kodusõjast. Samamoodi käis Eestis kodusõda. 3.11 puhkes Saksamaal revolutsioon ning 11.11 sõlmiti Compiegne'i vaherahu, mis lõpetas Maailmasõja. Vaherahu tingimuste järgselt pidid Saksa väed Eestist taanduma, tegevust alustab uuesti ajutine valitsus.
Kaubanduse arenedes tuli veel käsitöölisi ja ehitusmeistreid mujalt, põhiliselt saksakeelsest kultuurisfäärist. Siinkohal tõstatub tähtis probleem. Nimelt olid saabuvad uuselanikud enamjaolt vallalised mehed, kes saabusid siia ilma naisteta. Ilmselt võib oletada, et suurem osa naistest võeti kohalike seast, mis tähendab, et need kohalikud naised saksastusid ja hiljem eitasid oma päritolu. Samasugune protsess kordus mõningate eesti meessoost linnaelanike saksastumisel. Eestlaste saksastumine jättis omakorda jälje balti-saksa kultuuri, sulandades endas eesti ja saksa kultuuri erinevaid jooni (keel, kombed jne). Risto Sulu Vajalik söögi- ja joogipoolis valmistati linnapiiride sees või linnale kuuluvas linnasarases. Keskaegse Tallinna linnapiirides võis pidada koduloomi, samuti asus linna tööhoov ehk marstall linna sees
sajandil ja 20. sajandi algul. Mihkel Margna, mitte Martla. 19.sai 60ndad aastad on rahvusliku liikumise algul. Palvekirjade liikumine. Erineb kõigist teistest varasematest liikuistest: teised kõik olid stiihilised, rahvuslik liikumine on algusest peale organiseeritud. 1882 on rahvusliku liikumise haripunkt - Sakala. Paistab silma radikaalsuse poolest. Muutus tol perioodil populaarseimaks. I etapi kõige tähtsam tulemus oli: kinnistus rahvuse/eestluse idee. Varem oli koguaeg toimunud saksastumine. Tänu EÜSi tegevusele. Luhtusid suured tegevused, läheb edasi kohtadele seltsitegevus. Laulupidude traditsiooni jätkub. Üritused põhimõtteliselt ei kao kuskile. 2 uut vormi, millest varem ei saanud juttugi olla: tekivad uut tüüpi seltsid (varem koguaeg mängu-, lauluseltsid ajaviiteseltsid) rahva harimiseks mõeldud seltsid. Ntx karskusseltsid. Hakkasid otsima alternatiive joomarlusele kutsuti spetsialiste, kes harisid rahvast. Raamatukoguseltsid samuti.
3) Andis välja õpikuid. * Otto Wilhelm Masing: 1) Andis välja eestikeelse aabitsa. 2) 1820. aastate I poolel andis välja maarahva nädalalehte. Estofiilid lõid 2 suurt organisatsiooni: Õpetatud Eesti Selts ja Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Mõlemad organisatsioonid uurisid eesti ajalugu, eesti keelt ja kirjandust. Nende eestvedamisel anti välja „Kalevipoeg“. Eestlaste tuleviku suhtes ei olnud estofiilid üksmeelsed. Enamiku baltisakslaste arvates oli eestlaste parim perspektiiv saksastumine. Seetõttu kritiseeriti teravalt Kuusalu pastorit Eduard Ahrensit, kes koostas 1843. a eesti keele grammatika, võttes aluseks põhjaeesti keskmurde. Sajandi lõpupoole hakkas estofiilide liikumine vaibuma, sest eestlased kujunesid rahvuseks ja hakkasid esitama nõudmisi, mis kärpisid baltisakslaste juhtpositsioone Eestis. Estofiilidega liitusid Eesti esimese põlve haritlased, nt F. R. Faehlmann, Fr. R. Kreutzwald, Johan Köler – eesti rahvusliku maalikunsti rajaja
Masing – andis välja eestikeelse aabitsa; andis välja maarahva nädalalehti. Estofiilid lõid kaks suurt organisatsiooni: Õpetatud Eesti Selts (eesmärgiks „edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist“) ja Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende eestvedamisel anti välja eepos „Kalevipoeg“. Eestlaste tuleviku suhtes ei olnud estofiilid üksmeelsed. Paljude baltisakslaste arvates oli eestlaste parem perspektiiv saksastumine. Seetõttu kritiseeriti teravalt Kuusalu pastorit Eduard Ahrensit. Sajandi lõpupoole hakkas estofiiline liikumine vaibuma, kuna eestlastest kujunes rahvus ning nad hakkasid esitama nõudmisi, mis kärpisid baltisakslaste juhtpositsioone Eestis. Eesti esimese põlve haritlased liitusid estofiilidega. Baltisakslaste tähtsus Eesti kultuuri arengus: 1. Korraldasid laulupidusid, millest kujunes traditsioon; eestlaste ühislaulupeod. 2
Aleksandrikool. (S.Õispuu 1992) Selle eesmärgiks oli luua koole, kus oleks eestikeelne haridus. Selle rajamiseks korraldati palju kontserte, korjandusi, näitusi, etendusi ning üle eesti palju abikomiteesid. Üritust juhtis 1871.aastal Tartus loodud Peakomitee. ( S.Õispuu 1992) Vaatamata kõigile korraldustele ja ideedele, kukkus Aleksandrikooli loomise ettevõte läbi. (õpik) Tegutsemist ei ka toetanud Õpetatud Eesti Selts, kuna nende arvates oli eestlastele parim tulevik kiire saksastumine. (S.Õispuu 1992) 3.1.2.Suurpalvekiri Suurpalvekiri, mis oli keisrile lähetatud 9. nomvembril 1864.aastal. Seda loetakse rahvusliiku liikumise esimeseks programmdokumendiks Selles dokumendis nõuti lisaks majanduslikele nõudmistele ka teoorjuse kaotamist, mõõduka maarendi ja maaostuhindade kehtestamist. Taheti vabastada Eesti vallakogukonda baltisaksa mõisnike võimu alt ning nõuti, et kohtusse valitaks ka talurahva esindajaid. Taotleti seaduste ja korralduste avaldamist
Peterburis. Keskvalitsuse tsensuurisurve ja järelevalve nii saksa kui eesti rahvuslike organisatsioonide üle tugevnes, osa seltse ja ajalehti suleti. Asutada lubas riigivõim peale uusi töömeetodeid ja maaharimistehnikat propageerivate põllumeeste seltside vaid karskus-, haridus- ja tuletõrjeseltse. Baltimaade rahvaste venestamise eesmärk oli kõrvaldada saksa domineeriv mõju selles piirkonnas, hoida ära põlisrahvaste separatism ja nende eliidi saksastumine ning asendada kohapealne Lääne tsivilisatsioon ja saksaeeskujuline kultuur slaavi-õigeusu tsivilisatsiooni ja vene kultuuriga. Seda suunda ei muutnud ka uue keisri, Nikolai II troonile tõusmine 1894. aastal. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19.sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus, tänapäeva Eesti alal oli õigeusklikke vähem kui 15%, eestlaste hulgas vaid 12,7%. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse
) Pärast Põhjasõda avaldas Eesti aladel mõju pietism, valgustus ja saksa romantism. Aadli hulgas oli au sees lugemisharjumus ja lai silmaring. Enamasti võtsid baltisaksa ajalehed informatsiooni Saksa lehtedest (sageli kopeeriti üks-ühele), mistõttu ülekaalus olid välisuudised. Intelligentsi jaoks olid kodumaised ajakirjad auasi (Saksamaal on, meil mitte, kurat küll!) 19. sajandil algasid trükisõnas vaidlused eesti oma kirjakultuuri võimalikkuse üle (või on saksastumine paratamatu?). Tekkisid teadusseltsid, mis soodustas ajakirjade loomist. Mõningal määral pidurdas hoogu Nikolai I aegne tsensuur. Esimene moodne ajakirjanik siinmail oli G. Merkel, kes tegutses mitmes ajakirjas ja püüdis teadlikult kujundada avalikku arvamust. Politiseeris pressi, noh. Ajakirjadel (nt Rosenplänteri Beiträge...) oli ka eesti soost kaastöölisi (kooliõpetajad nt). 1836. aastal ilmunud Das Inland toetus suuresti korrespondentidele ning käsitles palju kultuurilugu.
koguja, tänu temale on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused. Eduard Ahrens- Kuusalu pastor. Murrangulise tähtsusega mees, kes rajas uue kirjaviisi. Sellega pani aluse 1843 eesti keele grammatikale. Enne teda varasemalt eesti keelt püüti kirjutada saksa keele ja ladina keele reeglite järgi. Ta ütles, et õige eesti keel on see, mida eesti talupojad räägivad. Võeti soome keele eeskuju. Ajaleht Eesti postimees läks uuele kirja viisile üle 1872. aastal. Hariduse kaudu saksastumine lõppes alles rahvusliku ärkamisaja tingimustes. (Algharidus oli saadaval eesti keeles aga kõrgharidus oli ainult saksa/vene keeles). Kristjan Jaak Peterson- Väga andekas, õppis mitmetes koolides. Erand, kes ise ennast teadvustas end kui eestlast. Friedrich Robert Faehlmann oli oluline estofiil, kes rajas estofiilide seltsi. Faehlmann ja Õpetatud Eesti Selts: Eestlane, sündinud Järvamaal. Tuntud kui arst ja kirjamees. Tartus hinnatud ja väljapaistev arst
sajandi alguses kujundati kihelkonnakoolide võrgustik. Need koolid andsid täieliku kirjaoskusega ametimehi, sh külakoolide õpetajaid. See oli sammuks edasi, nüüd oli koolmeister haridust saanud astme võrra kõrgemas koolis, kui seda oli külakool, kus ta ise õpetas. Paremini korraldatud kihelkonnakoolid kujunesid koolmeistrite kasvulavadeks. Kihelkonnakooli õpetajad ja köstrid pidid üldreeglina oskama saksa keelt ja selles ringkonnas oli saksastumine üsna intensiivne, kuid ametitöö koolis ja kirikus sidus neid ikkagi rahvaga ja eesti keele ning kirjasõnaga. Talurahvarahutuste järel tundsid rüütelkonnad hirmu eestlaste massilise venestumise ees. Baltisaksa ülemkihid püüdsidki oma seisundit tugevdada, ühtlasi regiooni põlist omapära kaitsta rahvahariduse edendamisega. Üheks selle mõjuvamaks väljenduseks oli koolmeistrite seminaride asutamine ja ülalpidamine rüütelkondade poolt. Üldjoontes moodustasid
Adamson, H. Wühner) 1860. aastate algul idee luua Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastaja Aleksander I auks kõrgem eesti õppekeeltega kool nn. Aleksandrikool. Tegemist oli oma aja kohta kaugeleulatuva ideega, emakeelse hariduse väärtustamisega uuel tasemel. Viljandimaa meeste plaan leidis saksa haritlaste seas enam kui leige vastuvõtu. Üritust ei toetanud ka Õpetatud Eesti Selts, kelle arvates eestlastele oli kõige paremaks tulevikuväljavaateks kiire saksastumine. Asi olekski soiku jäänud, kui ühel 1863. aasta keskööl poleks J. Adamson ja H. Wüthner Tartus juhuslikult kokku saanud noore ,,Livona" korporatsiooni värve kandva üliõpilasega. See noormees oli Himmaste vaese koolmeistri perest pärinev, omal jõul ja saksa seltskonna toetusel haridusredelil edenenud Jakob Hurt. Vaatamata paljutõotavale võimalusele sakslasteks saades kiiret karjääri teha, jäi J. Hurt ustavaks oma rahvusele, soovides tema heaks ka konkreetset tööd teha
Keskvalitsuse tsensuurisurve ja järelevalve nii saksa kui ka eesti rahvuslike organisatsioonide üle tugevnes, osa seltse ja ajalehti suleti. Peale uusi töömeetodeid ja maaharimistehnikat propageerivate põllumeeste seltside lubas riigivõim asutada vaid karskus-, haridus- ja tuletõrjeseltse. Baltimaade rahvaste venestamise eesmärk oli kõrvaldada saksa domineeriv mõju selles piirkonnas, hoida ära põlisrahvaste separatism ja nende eliidi saksastumine ning asendada kohapealne Lääne tsivilisatsioon ja saksaeeskujuline kultuur slaavi-õigeusu tsivilisatsiooni ja vene kultuuriga. Seda suunda ei muutnud ka uue keisri, Nikolai II troonile tõusmine 1894. aastal. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19. sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht põhilist vahendit äärealade
saarlastest ülikud. Vast kõige paremini illustreeerivad Saaremaa eliidi ja kirikute vahelist seost mehe ja naise figuurid Pöide kiriku konsoolil, mis riietuse ja ehete järgi otsustades kujutavad kahtlemata eestlasi. Naabermaadest on teada, et sellisel moel jäädvustati tavapäraselt kiriku patroon abikaasaga. Eesti talupoegade mõttemaailmas juurdus kristlus üldjuhul siiski võrdlemisi aeglaselt, mida kahtlemata soodustas algselt kohalikku päritolu eliidi saksastumine vallutusele järgnevate sajandite jooksul. Paganlike joonte pikaajaline püsimine rahvapärases kultuuris on siiski üldisem nähtus, mis ilmnes väga tugevasti ka näiteks Skandinaavias. Vanad uskumused segunesid uute, kristlike ettekujutustega ning visalt püsisid ilmselt paganlikku päritolu kombed ja riitused. Eesti puhul on ehk kõige hämmastavam, et ristiusk ei suutnud kuni päris viimaste sajanditeni kuigivõrd
seltsi rajajate eesmärke pidas naiivseiks. Ütles, et need ei sobi kaasaega. 1860. aastate keskpaigas võib rääkida sellest, et baltisaksaringkondades hakkab tekkima tõsine oht venestamise ees. 1864. aastal Liivimaa maapäeval peab jutluse vaimulik Walter. Tema pööras oma pidujumalateenistuse kõne tähelepanu pealetungivale venestusele. Pakkus välja, et baltisakslased peavad leidma kompromissi põlisrahvastega, kuid kõige parem võimalus selleks on eestlaste ja lätlaste saksastumine. Üsna paljud eestlased, kes olid paremale järjele jõudnud, haridust ja teenistust saanud, keerasid 53 tihti selja oma eesti juurtele ja saksastusid. 1860. aastate venestuse pealetungi ja retoorilise venestuse saabumist on loetud ka eelärkamisaja lõpuperioodiks. On seatud uued sihid nii baltisakslaste kui eesti-läti mõtlevate tegelaste hulgas. Pikk estofiilide periood on läbi
annaabi.ee 
