1862 kolis pere Põhja-Norra Hakkas noorelt põllutööd tegema, kooliharidust sai vähe. Pidas ka väga erinevaid ameteid, nagu poesell, postiametnik, harjus. 18-aastasena alustas kirjandusliku tegevusega. 1878 esimene teos, talupojanovell. 1879 asus elama Taani, üritades seal kirjanikuna läbi lüüa. 1882 reisis Ameerikasse, pidades seal erinevaid ameteid. 1909 abiellus näitlejanna Marie Anderseniga ja asus elama Lõuna-Norrasse Norholmi. Elas üsna eraklikku elu. Sõja ajal toetas saksameelset valitsust Norras, kohtus ka Hitleri ja Goebbelsiga, mille eest sai 85-aastasena ka karistuse. Elu lõpul oli psüühiliselt haige. Looming Viljakas romaanikirjanik. 1890 romaan ,,Nälg" (sotsiaalne romaan naturalistlike sugemetega) 1892 ,,Müsteeriumid" 1894 ,,Paan" 1898 ,,Victoria" 1917 ,,Maa õnnistus" ülistus patriarhaalsele külaühiskonnale, 1920 Nobeli preemia. ,,Maa õnnistus" Tegevus toimus 20. sajandi algusses Norra eraldatud mägismaal, Kaugemaa talus. Tegelased jagunevad kaheks:
Rahvuslik Ärkamine: 1860-1885 eestlased hakkasid tundma end rahvusena ja algas rahvuslik liikumine. Faehlmann: arstiks õppinud; mõte kirjutada eesti rahvale eepos Kreutzwald: arstiks õppinud; viis faehlmanni mõtte ellu; avaldas 1857.-1861. aastal ‘’Kalevipoja’’ eesti ja saksa keeles. Köler: kuntsnik Jannsen: eesti soost köster ja kirjamees; alustas nädalalehe ’’Perno postimees’’. Koidula: Jakobson: vastandas eestlasi sakslastele ning ründas ägedalt saksameelset kirikut; andis välja ajalehe ’’Sakala’’. Jakob Hurt: kooliõpetaja ja vaimulik Jakobson oli sakslaste võimu vastu ning seadis esiplaanile eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Hurt arvas et eestlased peaksid suureks saama vaimult ja kultuurilt. 1881. aastal Aleksander III märgukirjas esitatud poliitiliste nõudmised: - eestlased saaksid talude päriseks ostmisel tugineda riiklikult kindlaks määratud hinnale.
— alampolkovnikud ja 3 olid diviisi staabiülemad. Esimese maailmasõja ajal said eesti ohvitserid vapruse ja oskusliku juhtimise eest 333 Venemaa Keisririigi ordenit, sealhulgas 47 Püha Georgi ordenit. Üks autasustatutest oli ka Julius Kuperjanov, kes oli Vabadussõjas üks vapramaid väejuhte.Kui Soome vabatahtlikud(27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon )osalesid I MS Venemaa vastases sõjas Saksa armee ridades, siis eestlastest koosnevaid sõjalisi formeeringuid ei eksisteerinud. Saksameelset suunda 1918. Aasta lõpuni järgiv Soome ei olnud huvitatud Eesti iseseisvusliikumise toetamisest. Eesti välisdelegatsiooni eesotsas oli Jaan Tõnisson, kes käis Londonis ja Pariisis tunnustust otsimas, kuid Lääneriigid suurt midagi ei lubanud. Lääneriikidele oleks rohkem meeldinud, kui Eesti oleks Vene võimu all, sest see oleks soodustanud Venemaa sõjalist positsiooni. Kui aga oli näha , et vana Vene riiki ei taastata, siis tunnustati Eestit. Sõja ajal
määratud hukkumisele" (3/2011). Üldiselt käsitletakse kindlaid lähiajaloolisi teemasid. Neist olulisimad on eestlaste ja teiste väikerahvaste võitlus Teises maailmasõjas, küüditamine, metsavendlus. Neljas käsitletavas ajakirja numbris on ilmunud mitu artiklit, mis räägivad Saksa vägede võitlusest Teises maailmasõjas (,,Suure võitluse algus. Reichi kaardivägi", ,,SS- i allüksused"). Nende artiklite ilmumine ei tähenda tingimata saksameelset maailmavaadet, vaid tuleneb pigem sellest, et Kultuurile ja Elule kirjutab ajakirjanik, kes tegeleb just Saksa vägede võitluse uurimisega Teises maailmasõjas. Ajakirjas tuleb tugevalt esile eestimeelne maailmavaade. Artiklid on kirjutatud neutraalselt ning täidavad eesmärki valgustada inimesi sõjaajaloost. Võõrvallutajate (Teises maailmasõja kontekstis venelaste ja sakslaste) suhtes ollakse kriitilised. Seda kinnitab artikkel ,,Hitleri käsul olid Sõrve võitlejad määratud
mõistmises ja teede valikus eesmärkide saavutamiseks tekkisid vastandlikud seisukohad ja lahkhelid. Mõõdukad (Jannsen, Hurt) läksid luteri kirikuga leppimise ja koostöö teele, manitsesid tagasihoidlikkust, kartsid rahva liigset aktiivsust, pooldasid rahulikku koostööd baltisakslastega. Radikaalid (Jakobson, alul ka Hurt) kutsusid aktiivselt võitlema oma õiguste eest, kritiseerisid kirikut, hoiakuid, tegevust, saksameelset ja -keelset seltskonda, pidasid silmas Vene keskvõimu võimalikku abi, saavutamaks vabanemist aadli ja kiriku survevõimu alt. Kirjanduse areng samaaegselt toimus hoogsalt. Kirjandusse tulid Lydia Koidula, Mihkel Veske, Juhan Kunder, Friedrich Kuhlbars, Jakob Pärn, Ado Reinvald, kelle looming kujundas välja algupärase, tõeliselt rahvusliku ilukirjanduse. Carl Robert Jakobson (1841-1882) - rahvusliku liikumise radikaalse suuna aktiivne juht, EkmS
Venemaal alustas Glavlit tööd 1922. a. Kuna vahepeal jõudsid Eestisse saksa väed, kehtis Eestis 1918 saksa okupatsiooni tsensuur. 23.-24. veebruaril oli kahe okupatsiooni vahe, kus kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik ning jõudis ilmuda 1-2 numbrit varem suletud ajalehti. 25. veebruarist novembrini said loa ilmuda vaid need eesti ajalehed, mida arvati saksa võimu suhtes lojaalsed olevat. Kehtestati eeltsensuur, loodi Pressestelle institutsioon, kes tootis saksameelset infot, mille avaldamine oli eesti ajalehtedele kohustuslik, kusjuures infoallikat ei tohtinud märkida. Postimees tuli mõttele paigutada need materjalid mustadesse raamidesse, selle keelasid saksa võimud ära. "Maaliit" tuli paremale mõttele alustada nende materjalide avaldamist lausetega "Mõjuvalt poolt kirjutatakse meie lehele..." või "Asjatundlikult poolt kirjutatakse..." nii kirjutasid saksa lehed,
annaabi.ee 
