aastal asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Jannsen oli kultuuriliselt väga aktiivne. Talle oli suureks toeks ka tema tütar Lydia Koidula. 1865. aastal loodi nende algatusel laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Tallinnas rajati ,,Estonia", Viljandis ,,Koit", Võrus ,,Kannel" ja Pärnus ,,Endla" selts. Kui lähenema hakkas 50. aastapäev Vanemuise seltsil, seadis Jannsen eesmärgiks korraldada üle-eestiline laulupidu. Sellele olid vastu Köler ja Jakobson, kes pidasin ettevõtmist liiga saksalikuks. Siiski 1869. aastal 18.-20. Juunil toimus Tartus esimene eestlase üldlaulupidu, kuhu tuli umbes 1000 esinejat ja umbes paarkümmend tuhat pealtvaatajat. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines suure avalikkuse ees ka patriootlik Hurt, kes palus kõigil eestlastel jääda oma rahvusele truuks. 1870. aastatel rajati üle kogu maa rahvuslikke seltse ja organisatsioone. Esile tõusis üks uus liider Jakob Hurt. Ka Hurt proovis mitu korda saada valitsuselt luba ajalehe välja andmiseks
..m a e i o l e m i t t e s e i s t a s a a n u d , e i puhatagi, ma olen nagu sulane adra taga või õiguse pärast nagu elajas adra ees selle aja tööd pidanud tegema: leivamure suretab kõik pehmemad mõtted peas peaaegu sootumaks ära. [---] Nüüd veel nooditrüki ja parandamise ja saatmisega nädalate kaupa jännata ja kõik need valmistamised peo vastu, mis aja ja jõu viimse piisani ära k u r n a v a d ." Vaatamata Köleri ja Jakobsoni, kes laulupidu liialt saksalikuks peavad, vastuseisule, toimub aastal 1869. 18.-20. juunini Tartus Toomemäel J. V. Jannseni suurimaks ülemaaliseks rahvuslikuks ürituseks peetud esimene eesti üldlaulupidu, mis kujunes haaravaks rahvuslikuks meeleavalduseks, millel oli suur rahvustunnet äratav ja hulki ühendav mõju. Esimesel üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid
annaabi.ee 
