jagamine kiriku üheks tähtsamaks ülesandeks. Sakramendi mõiste tuleneb kreeka sõnast "müsterion" ja tähendab saladust. · Üheks usuelus avalduva saladuse näiteks on Jumala (Kristuse) inimeseks saamine. Hiljem hakati niiviisi nimetama kiriku teatud pühasid talitusi, mis vahendavad inimestele Jumala armu. · Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus ise on nende talituste ajal inimesele lähedal ja nähtavad ained (vesi, leib, vein) on märgiks, et inimene saab sakramentidest osa. Ristimine ja armulaud · Enamiku kirikute poolt tunnustatavad ühised sakramendid on ristimine ja armulaud. · Luteri kirikus on ainsateks sakramentideks ristimine ja armulaud · Ristimise läbi võetakse inimene kiriku liikmeks. See toimub ainult üks kord elus ja selle aluseks on Jeesus Kristuse käsk. Väikelaste puhul ühendatakse nime panek ristimisega. Ristimine ja armulaud · Püha Õhtusöömaaja kordamise praktikast on sündinud armulaua sakrament
Ajalugu 1517.aastal Martin Lutheri poolt algatatud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise eesmärk oli puhastada katoliiklik kirik kirikuisade õpetustest ja piibli tõlgendustest. Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Sveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest eraldus radikaalne tiib, mis pooldas täiskasvanute ristimist nende enda usutunnistuse peale. Zwingli nimetas neid pilkavalt anabaptistideks ehk usuristijateks. Sveitsi
Jakob Westholmi Gümnaasium BAPTISM Usundiõpetuse referaat Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass Tallinn 2015 Ajalugu 1517.aastal Martin Lutheri poolt algatatud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise eesmärk oli puhastada katoliiklik kirik kirikuisade õpetustest ja piibli tõlgendustest. Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine – katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Šveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest eraldus radikaalne tiib, mis pooldas täiskasvanute ristimist nende enda usutunnistuse peale. Zwingli nimetas neid pilkavalt anabaptistideks ehk usuristijateks. Šveitsi
Jakob Westholmi Gümnaasium BAPTISM Usundiõpetuse referaat Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass Tallinn 2015 Ajalugu 1517.aastal Martin Lutheri poolt algatatud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise eesmärk oli puhastada katoliiklik kirik kirikuisade õpetustest ja piibli tõlgendustest. Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Sveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest eraldus radikaalne tiib, mis pooldas täiskasvanute ristimist nende enda usutunnistuse peale. Zwingli nimetas neid pilkavalt anabaptistideks ehk usuristijateks. Sveitsi
Kuna kirjutati üha enam rahvuskeeltes suurenes ka lugejate arv. Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene. Kõike eelnevat vürtsitas tõsiasi, et paavstlus oli alla käinud. Selles olukorras tõusis esile Martin Luther, kes 1517. aastal avaldas oma teesid, millega algas reformatsioon. Luther nõudis emakeelset jutlust ja piiblit, misläbi rahvas sai ise tutvuda Jumala sõnaga, ning soovis kaotada kirikupoolse rikkuse. Sakramentidest jäid alles ristimine ja armulaud, Luther välistas tsölibaadi, kloostrid, pühakute kultuse. Leeriõpetuste korraldamisega hakati jagama elementaarset lugemisoskust, mis oli abiks hariduse levikule. Kultuurikandjateks muutusid kirikuõpetajate perekonnad. Oma osa reformatsiooni edukuses oli ka aadlil ja linnadel. Nad nägid luterluses soodsat võimalust kirikute ja kloostrite vara konfiskeerimiseks. Ometi on Lutheri ning tema järgijate tegevus suure tähendusega
Kirikuisade ajaks nim ristiusu kiriku kujunemisaega kuni a-ni 500. Selle perioodi jooksul kujunes kristlus tagakiusatud vähemuse usust riigiusuks. Olulised kirikuisad: * Athanasiousvõitles ariaanlastega,populariseeris munklust * Ambrosiuskehtestas koguduse iseseisvust,Põhimõtted: rõhutas,et kirik on keisrist kõrgem *HeronymosTõlkis Piibli ladina keelde. 12 saj arendas Petrus Lamborus välja õpetuse sakramentidest. Katoliku ja õigeusu kirik tunnistavad 7 sakramenti : ristimine,armulaud,pihtimine,abielu,leeritamine(konfirmatsioon),viimne võidmine,vaimulikuks pühitsemine(ordinatsioon). Püha Augustinus: mõtleja,,,Pihtimused" (maailma 1. autobiograafia) ,,jumala riigist"(suur mõju läänekiriku ülemvõimu põhjendamisel ilmaliku võimu üle) Varakeskaegsed kloostrid olid suletud,individuaalse oskusi ja patukahetsuse paigad,kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest
kristliku pm ohverdamine ilmaliku huvidedele, abielu eiramine) 2. Katoliku kiriku rikkuste kogunemine ja luksuslik elu 3. Humanism tõstis esile inimest ja tema väärtusi (need läksid vastu kirikliku maailmavaatega) 4. Paavsti võim vastuolu valitsejate võimu kasvuga. Muutused: 1. jumalateenistus ema keeles. 2. piibel ema keeles 3. kaotati kloostrid nende varad, aga kirikute varad läksid ilmalike kätte 4. sakramentidest kõige tähtsam ristimine ja armulaud 5. vaimulike tsölibaat heideti kõrvale 6. usu aluseks vaid piibel ja igaüks pidi oskama seda lugema 7. paavsti ja kirikukogude otsused kehtestati 8. pole vaja reliikviaid 9. kirikupeaks oli mitte paavst, vaid riigivalitseja või peapiiskop 10. hakati väärtustama tööd. 1555 a kehtestas Ausburgi usurahu 6. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku
Kui Martin Luther hakkab tegutsema, siis kirjutab ta "7 sakramendi kaitseks" usuline traktaat. 1527. a. tahab lahutada. Katoliiklus ei luba. Thomas Cromwell lahutame Inglise kiriku Rooma paavstist. Moodustub uus religioon anglikaani kirik. Henry VIII kuulutab ennast kiriku peaks. MISSA on katoliku kiriku teenistus. Ladina keeles. 15. saj. alguses võideldakse emakeelse teenistuse eest. Anglikaani kirikus keelatakse ladinakeelne kirkikuteenistus. ARMULAUD on üks sakramentidest. Sakrament on jumala armu vahendamise toiming. Katolitsismis on 7 sakramenti (ka vene õigeusus). Protestantismis on 2 sakramenti ristimine ja armulaud. Püha õhtusöömaaeg Kristuse ihu ja veri leib ja vein. Katoliikluses ilmikutele veini ei anta. Protestantismis antakse. Anglikaani kirikus hakati armulauda andma mõlemal kujul. TSÖLIBAAT abielutus. Katoliku kiriku preestrid ei tohi olla abielus. Katolitsismis, et mitte kiriku varasid laiali kanda ja pärandada
M. Luther - tema arvates kirik peaks olema lihtne, vaimne keskus - tahtis, et piibel oleks tõlgitud paljudesse keeltesse - väitis, et kirik ei saa patte andeks anda, ainult jumal saab seda teha - 1517 ( reformatsiooni algus ) - algavad ususõjad: katoliiklaste ja protestantide ( luterlaste ) vahel - Augsburgi usurahu - kelle võim ( valitsus ), selle usk - Augsburgi usutunnistus - luterlus ehk protestantism 1. Kõige kõrgem autoriteet on piibel. 2. Emakeelne piibel ja jutlus. 3. Sakramentidest jäävad alles ristimine ja armulaud. 4. Kirikupeaks on ilmalik valitseja. 5. Loobumine pühakutest. 6. Ei nõua vaimulikult tsölibaati ( võivad abiellud ). 7. Kaotatakse kloostrid ja mungaordud. 8. Kirikuvarad võõrandati. * Šveits - läheb ref. kaasa - Calvin ( mees ) ---- Kalvinism - ta ütles, et inimene peab hakkama tööle pühenduma, sa võid oma tööga rikastuda, see on justkui jumala soosing ( rikkust ei tohi oma huvides ära kasutada ) ( investeerimine ) * Prants
paavst ei saa andestada ühtki süüd vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. 1518. aastal tuli korraldus ilmuda 60 päeva jooksul Rooma ja kaitsta end ketserluse süüdistuse eest. Temalt nõuti oma uskumustest lahti ütlemist kuid ta jäi endale kindlaks. 1520 avaldas paavst bulla millega ähvardas Lutheri kirikuvande alla panna kuid Luther põletas selle. Järgnes uus bulla mis pani Lutheri kirikuvande alla. Riigipäeval kuulutati Luther lindpriiks. Luther pidas piisavaks sakramentidest armulauda ja ristimist. Ta leidis , et munkadel ja nunnadel peaks olema õigus lahkuda kloostrist. Samuti olgu preestril õigus otsustada kas ta tahab abielluda või mitte. Eitas ordusid ja kloostreid. Tõlkis piiblit saksa keelde ja lõi aluse emakeelsele jumalateenistusele. 1530. aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Martin Luther ei saanud seal osaleda kuna oli kirikuvande all ja lindprii. Tema asemel läks sinna Lutheri kõrval teine tähtis teoloog Philipp Melanchthon
Ta väitis , et paavst ei saa andestada ühtki süüd vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. 1518. aastal tuli korraldus ilmuda 60 päeva jooksul Rooma ja kaitsta end ketserluse süüdistuse eest. Temalt nõuti oma uskumustest lahti ütlemist kuid ta jäi endale kindlaks. 1520 avaldas paavst bulla millega ähvardas Lutheri kirikuvande alla panna kuid Luther põletas selle. Järgnes uus bulla mis pani Lutheri kirikuvande alla. Riigipäeval kuulutati Luther lindpriiks. Pidas piisavaks sakramentidest armulauda ja ristimist. Ta leidis , et munkadel ja nunnadel peaks olema õigus lahkuda kloostrist. Samuti olgu preestril õigus otsustada kas ta tahab abielluda või mitte. Eitas ordusid ja kloostreid. Tõlkis piiblit saksa keelde- lõi aluse emakeelsele jumalateenistusele. Philipp Melanchthon-Lutheri kõrval teine tähtis teoloog. Tegeles hariduse edastamisega. Augsburgi usutunnistus ja usurahu 1530. aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Martin Luther ei saanud seal
aastal Martin Luther Wittenbergis. See oli ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. · Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523.aastal Saksamaalt Riia kaudu. Põhjused: 1) Katoliku kiriku liigne rikkus (kümnis, reliikviad, sakramendid). 2) Indulgentside müük. 3) Vaimulike ilmalik eluviis, harimatus. Martin Luther rõhutas: 1) Ainuke vaieldamatu usualane autoriteet on Piibel igaühel peab olema võimalus lugeda. 2) Sakramentidest alles jätta vaid ristimine ja armulaud. · 1524.a pildirüüsteliikumine Tallinnas, siis Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. · Eriti terav olukord oli Tartus, liikumise juhiks M. Hoffmann, algatas 1525.a pildirüüsteliikumise. Tulemused: 1) Saksamaa aadlike eeskujul võtsid paljud Vana-Liivimaa aadlikud üle luterliku usutunnistuse. 2) Kehtis põhimõte kelle maa, selle usk, s.t et uue usu omaks võtnud loeti ka talupojad. Tähtsamad muutused: 1) Jumalateenistus emakeeles 2) 1525
õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest Põhjused: 1) Katoliku kiriku liigne rikkus (kümnis, reliikviad, sakramendid) 2) Indulgentside müük 3) Vaimulike ilmalik eluviis, harimatus Reformatsiooni algus 1517.a. Saksamaal Wittenbergi Ülikooli teoloogia professori Martin Lutheri väljaastumine Rõhutas: 1) ainuke vaieldamatu usualane autoriteet on Piibel igaühel peab olema võimalus lugeda 2) sakramentidest alles jätta vaid ristimine ja armulaud Reformatsiooni levik Eestisse Saksamaalt Riia kaudu Vana-Liivimaale 1524.a. pildirüüsteliikumine Tallinnas, siis Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus Eriti teravaks muutus olukord Tartus, kus liikumise juhiks M. Hoffmann algatas 1525.a. pildirüüsteliikumise Reformatsiooni tulemused Saksamaa aadlike eeskujul võtsid paljud Vana-Liivimaa aadlikud üle luterliku usutunnistuse Kehtis põhimõte kelle maa, selle usk, s.t
õndsaks saama, olema töös püüdlik ja kohusetruu. Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Kogudust juhivad valitavad vanemad ja jutlustajad. Kalvinistid kõrvaldasid riitusest oreli, altarid, pühapildid, ristid ja küünlad ning säilitasid jutluse, palve ja laulu; kirikupühadest jäid alles ainult jõulud, ülestõusmispühad ja nelipühad. Keelati lõbustused ja erksavärviliste riiete kandmine. Sakramentidest jäi alles ristimine ja armulaud. Kalvinistid olid sallimatud katoliiklaste vastu. Kalvinism oli levinud Saksamaal katoliikluse ja luterluse kõrval.7 Ülaltoodust nähtub, et Vestfaali rahulepingus toodud cuius regio, eius religio põhimõte tähendas seda, et iga valitseja võis säilitada oma territooriumil valitseva usu, milleks võis olla katoliiklus, luterlus ja kalvinism. Rahuleping garanteeris erinevate uskude võrdsuse ning lõpetas sellega ususõdade ajajärgu
b) Lutheri õpetus: · Terav vastuseis indulgentside müügile 31. okt. 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi. · Õndsaks saab vaid usu läbi (kirik on jumala ja inimese vahendajana teisejärguline). · Usutõe ainsaks allikaks on Piibel. · Inimestele antagu võimalus Piiblit lugeda tõuge emakeelse rahvahariduse arenguks (tõlkis ise Uue Testamendi saksa keelde). · Sakramentidest pidas vajalikuks vaid ristimist ja armulauda. · Preestritel õigus valida abielu ja vallalisuse vahel (ise abiellus endise nunnaga). · Oli pühakute ja reliikviatekultuse vastu. · Pooldas katoliikliku missa asemel lihtsat emakeelset jumalateenistust. 3. Reformatsiooni võidukäik Saksamaal a) Lutheri õpetuse levik: · Tänu trükikunstile levisid tema teesid üle Saksamaa ja leidsid poolehoidu.
1 läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikule edasi andma Jumala armu. Sakramentide õpetuse arendas lõplikult välja Petrus Lombardus (surn. 1160). Need, kes pole eluajal osa saanud jumalikust armust lähevad pärast surma puhastustulle (purgatooriumi). Keskne koht sakramentidest kuulub ristimisele ja armulauale – need säilisid ka protsetantslikus e. reformitud kirikus. Athanasios – võitles ariaanlastega , populariseeris munkluse ideaale Ambrosius – kehtestas koguduse iseseisvuse põhimõtted, rõhutas, et kirik on keisrist kõrgem Augustinuselt pärineb kaks teost, mida loetakse inimajaloo kõige tähtsamate hulka. Esiteks “Pihtimused”, mis on maailma esimene autobiograafia, ja teiseks “Jumala riigist”
mis tähendas sisuliselt kristluse lagaliseerimist Rooma riigis. Massiline ristiusku astumine tõi kristlaste hulka palju haritud inimesi. Sakramendid Kiriku teatud pühasid talitusi (ristimine, armulaud, pihtimine, leer, laulatus, matused ja preetriks pühitsemine), mis vahendavad inimestele Jumala armu. Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus ise on nende talituste ajal inimesele lähedal ja nähtavad ained (vesi, leib, vein) on märgiks, et inimene saab sakramentidest osa. Pühakirja kujunemine Kristlased pidasid Vana Testamenti sama oluliseks kui juudid, nad vajasid vaid täiendust, et Jeesus Kristus on Vana Testamendi kuulutuste teokstegija ja uue ajastu sissejuhataja. Jeesuse õpetuste ja pärimuse kirjapanemine alagas juba enne hilise keisririigi aega. Juba pärast Jeesuse hukkamist ilmus kristlike autorite sules mitu evangeeliumit. Neist neli Johannese, Markuse, Matteuse ja Luuka evangeelium arvati hiljem
Kirikud peavad olema avatud iga päev koidust ehani. Olulisel kohal on Neitsi Maarja ja pühakute austamine. Katoliku õpetuse kohaselt on Kristuse ristisurmast ja pühakute heategudest kogunenud nn jumalik armuvara, mida kirik jagab eelkõige 7 sakramendi näol. Need, kes pole armuvarast osa saanud, lähevad peale surma puhastustulle. Sakramente peetakse automaatselt õndsakstegevaiks ( isegi siis, kui inimene neisse ei usu). Erinevuseks õigeusu sakramentidest on see, et ei salvita mitte vastsündinuid, vaid seda teeb piiskop suure pidulikkusega 7 - 12 - aastaste lastega. Teine erinevus puudutab armulauda . kogudus saab leiba ( Kristuse ihu), veini ( Kristuse verd) saavad vaid preestrid. Euroopas levikuala Itaalia, Hispaania, Portugali, Prantsusmaa, Belgia, Luksemburgi, Horvaatia, Sloveenia, Austria, enamiku Ungarist, osa Sveitsist, Iirimaa, Lõuna- Saksamaa, Poola, osa Ukrainast ja Valgevenest, Leedu, Ida- Läti ( Latgale)
Lutheri arvates sai õndsaks ainult usu kaudu. Ainsaks usuliste tõdede allikaks pidas ta Piiblit, mida pidi saama lugeda ka rahvakeeles. Varjates ennast tagakiusamise eest Saksimaa kuurvürsti Friedich III Targa eestkoste all Wartburgi lossis tõlkis Luther Piibli saksa keelde, pannes sellega ka aluse saksa kirjakeele kujunemisele. Senise ladinakeelse jumalateenistuse asemel pidi toimuma üleminek rahvakeelsele jumalateenistusele. Sakramentidest ehk Jumala armu vahendamistalitustest jäeti alles vaid kaks- ristimine ja armulaud. Paavst Leo X heitis Lutheri ketserlike vaadete tõttu kirikust välja. 1521 kaitses M.Luther oma vaateid Wormsi riigipäeval keisri ees. Kuna ta ka seal oma vaateid keeldus muutmast, kuulutas ilmalik võim ta väljaspool seadust olevaks. Tema kaitseks astusid välja Põhja-Saksamaa ilmalikud valitsejad, kes avaldasid 1529 tema toetuseks keisrile protesti (→ protestandid). M
Pattudest saab inimesi päästa vaid katoliku kirik, sest kirik on vahendajaks inimeste ja Jumala vahel. Pattudest vabanemiseks jagas kirik sakramente (lad k sacramentum – püha toiming, vanne), millega vahendati inimestele Jumala lunastavat armu. Sakramente on katoliku kirikus seitse- ristimine, konfirmatsioon e usukinnitus (luteri kirikus leer), armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja preestriks pühitsemine. Ilma sakramentidest osa saamata ei saanud ka surmajärgset õndsust loota. Kunagi saabub ajaliku maailma lõpp- viimne kohtupäev, kus kõik surnud tõusevad oma haudadest üles ja astuvad Kristuse kohtu ette. Õiged pääsevad taevariiki ja patused igaveseks ajaks põrgusse. Alates 12.saj levis veendumus, et suurem osa hingi ei lähe pärast surma mitte otse paradiisi või põrgusse, vaid puhastustulle, kus neil tuleb piinelda kuni
Ka arvas ta, et õndsaks saab vaid usu kaudu, suur tahtmine või hüvelised teod ei aita sellele kaasa, veel vähem paavst ja kirik. Tema arvates oli ainuõige tõde Piiblis ja kiriku tõlgendusi tuleb ignoreerida. Samuti kahtles ta paavsti eksimatuses ja arvas, et kirikupea peaks olema hoopiski riigi valitseja. Selline usk muutis inimeste senist maailmapilti. Varem arvati, et inimene peab elama võimalikult tagasihoidlikku elu, et taevasse pääseda. Üks sakramentidest oli ka pihtimine, arvati, et kui inimene kahteseb kõiki oma pattusid, siis saab samuti taevasse. Kahjuks inimesed hakkasid seda aga ära kasutama ja sellest levis indulgentside e patukustutuskirjade müük. Inimesed lunastasid veel tegemata olevaid pattusid, seega see kaotas igasuguse mõtte. Martin Luther oli rangelt selle vastu ja tema usk kogus väga palju poolehoidjaid. Kui neid üritati peatada, avaldasid nad protesti sellest ka nende nimetus protestandid. Pika
ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamine 6)kiriku pea ei olnud paavst, vaid riigivalitseja 7)tsölibaat kaotatakse 8)pastor on jutlustaja, kirikuõpetaja-ülesandeks seletada piiblit 9)kloostrid kaotatakse 10)usu aluseks piibel, mitte annetamine, ega muud sellised Kiriku varad läksid valitsejatele ja valitsejad rikastusid nende arvelt Peale reformatsiooni puhkesid Saksamaal ususõjad. L-Saksamaal ei toetatud
AUGSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU · Karl V sisemaiste usuvaidluste lahendamine, ühendada jõud välisvaenlase vastu 1530. aastal kutsuti kokku Augsburgis Saksa Riigipäev. Koostas uue usutunnistuse ja pidas läbirääkimisi Philipp Melanchthoniga. · 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus- määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. o Lihtne jumalateenistus, keskne koht emakeelsel jutlusel. o Sakramentidest ristimine ja armulaud. o Hüljati kiriku väline hiilgus, pühakujude ja säilmete kummardamine. o Kiriku pea ei ole paavst, vaid riigivalitseja. · Kardeti, et Karl V kasutab katoliikluse taaskehtestamiseks vägivalda protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu sõlmisid 1531. aastal Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks. · Peeti kaks sõda keisriga keiser sai lüüa, 1555. aastal Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte ,,kelle maa, selle usk".
alguse paavstikriitika. Kui ta Uues Testamendis luges Rooma kirja, siis sai ta teada, et kõik inimesed on Jumala ees ekslikud (ka Rooma paavst). Ta sai aru, et andestust oma eksimuste eest ei saa osta. Samas ka andestuis on Jumla kingitus. Usupuhakstus sai alguse 31. oktoobril 1517 Saksa linnas Wittenbergis. Ta kutsus teisi vaidlusele, esitades seal 95 teesi (väidet) indulgentside vastu. Aasatl 1520 pandi ta kirikuvande alla, sest ta kritiseeris paavsti. Kirikuvanne inimene ei saanud osa sakramentidest, ta ei saanud pihtida ning ta ei saanud kiriklikku matust. Aastal 1521 kuulutas keiser Karl Viies Martin Lutheri lindpriiks kõik võisid teda tappa ning seadused neile ei kehti. Saksamaa vürst Friedrich Tark võtti ta oma kaitse alla. Tema Wartburgi lossis tõlkis Luther Uue Testamendi uussaksa keelde. Sola scriptua ainult pühakiri. Tänu sellele saadi aru, et igal inimesel peab olema võimalus lugeda piiblt. Et lugeda, on vaja lugemisoskust ehk emakeelset haridust
Martin Luther (1483 1546) tegutses Saksimaal. Peale teeside naelutamist pidi ta kirikust välja astuma. Luther mõjutas eelkõige saksakeelset maailma. Alguses pidi Lutherist saama jurist, kuid temast sai augustiinlaste munk ning 1512 Wittenbergi teoloogiaprofessor. Esialgu oli Lutheri eesmärk katoliku kiriku uuenemine. Luther tõlgib "Piibli" saksa keelde. Lutheri arvates tegi õndsaks vaid jumala arm (vs indulgentside müük). Sakramentidest jäid alles ristimine ja armulaud. Luther välistas tsölibaadi, kloostrid, pühakute kultuse. Kultuurikandjateks muutusid kirikuõpetajate perekonnad. Rahvakeelte kasutamine. Rahvas saab ise tutvuda jumala sõnaga. Hakati korraldama leeriõpetusi (elementaarne lugemisoskus). Reforatsioon politiseerub (Saksamaa talurahvasõjad). Luther toetas kohalikke vürste talurahva vastu. Kohalik valitseja kehtestab ise usu (kuidas valitseja nõnda alamad)
seisukohavõtt). Seal oli kirjas: 1. Keiser ei saa piiskoppe ametisse nimetada. 2. Paavst kui kõrgem vaimulik juht tohib ametisse määrata ja tagandada mitte ainult piiskoppe vaid ka kuningaid ja keisreid. Selle peale Hiendrich IV kuulutas, et paavsti valimine on kehtetu ja tema paavsti ei tunnista. Gregorius VII omakorda ütles, et Hiendrich IV pole enam keiser ja heitis tema kirikust välja. Kui inimene oli kirikust välja heidetud, siis ei saanud ta osa enam ka sakramentidest. Kõik Hiendrichi VII alamad vabastati ja valitseja muutus lindpriiks. Ta tahtis siiski oma võimu säilitada ja ta oli sunnitud minema patukahetsusretkele 1077. aastal Canossasse. Ta palus andeks ja paavst vabastas ta kiriku vande alt. Aga Heindrichi ja Gregoriuse ajal alanud võitlus jõudis lõpule 1122. aastal. See kokkulepe kannab nime Wormsi konkordaat. Jõuti kokkuleppele, et toimub kaks investituuri: 1
a suri Londonis sada tuhat inimest; Lääne Euroopas 172021 90 tuhat inimest. Lisaks katkule tõid surma ka rõuged, düsenteeria, tüüfus. Universaal ravimiks aadri laskmine. Vaktsineerimine: 18. sajandil alustati rõugete kaitsepookimisega, mis oluliselt pidurdas selle nakkushaiguse levikut. Katoliku ja protestantliku kiriku erinev suhtumine abiellu: Katoliiklus kirikus on abielu üks sakramentidest. Reformatsiooni ajal protsestantlikus kirikus abielu ei kuulu enam sakramenti, aga muutub tungivalt soovitatavaks. Katolik kirik ei tunnistanud abielu lahutusi ning protestantlikus kirikus esines neid haruharva. Katolikus kirikus askees ülimalt soovitatav. Luterlikus maailmas 1530 aastat vanusevahet ei tohi olla ja kaks korda nädalas luterlik norm, katoliiklikus maailmas on tavaline, et mees on 20 30. aastat vanem. Kirik äärmuslikku kasinust ei toeta. 18
Surmapatu kontseptsiooni kõrvale tõuseb pihilkäimine. Meeleparandusprotsessi toomine kirikusse aitas parandada usklike meeleolu, aga täitis ka kiriku kassasid. Iga inimene pidi pihtima minimaalselt kolm korda aastas, vastasel juhul heideti ta kirikust välja. Pihile järgnes andeks andmine ehk absolutsioon. Kirik tegeles aktiivselt ka indulgentside müügiga, mille ostmine siiski ei tähendanud pattude kustutamist, vaid kõigest patukaristuse leevendamist. Sakramentidest tähtsaim oli endiselt armulaud. Õpetust, mis selgitab veini ja leiva saamist Jeesuse vereks ja ihuks, nimetatakse transsubstantsiooniõpetuseks. 13. sajandil paneb skolastik Petrus Lombardus paika seitse püha sakramenti, mis küll kinnitatakse alles 16. sajandil, abielusakrament lisati 19. sajandil. Kolm sakramenti armulaud, ristimine ja viimne võidmine olid ühekordse iseloomuga ja jääva mõjuga. Alates 12. sajandist jõuab lõpule rüütliseisuse väljakujunemine, puhkeb õide
reformatsiooniga, aitas Lutherit dokumentide koostamisel, Piibli tõlkimisel Augsburgi usutunnistus 1530 kutsuti kokku Saksa Riigipäev, sest keiser Karl V tahtis sisemiste vaidluste lahenemist, et ühineda välisvaenlaste vastu, Martin Luther ei saanud seal osaleda, tema asemel Melanchthon, esitas dokumendi Augsburgi usutunnistus; määras luterluse põhiseisukohad, kirikuteenistuse alused, missa asemel jumalateenistus, emakeelne jutlus, sakramentidest säilitati ristimine ja armulaud, hüljati kiriku väline hiilgus ja pühakujude ning säilmete kummardamine, kiriku pea ei ole paavst vaid riigivalitseja Augsburgi usurahu 1555 pärast keisri lüüasaamist teises sõjas sõlmiti rahu, iga vürst määras oma alamate usu, Saksa riikide jagunemine kahte rühma: · katoliiklikud riigid Habsburgide pärusmaad, Loode-Saksamaa · protestantlikud riigid peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaa
Usuküsimusi käsitledes sattus vastuollu skolastikutega. Lutheri õpetus: Terav vastuseis indulgentside müügile 31. okt. 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi. Õndsaks saab vaid usu läbi (kirik on jumala ja inimese vahendajana teisejärguline). Usutõe ainsaks allikaks on Piibel. Inimestele antagu võimalus Piiblit lugeda tõuge emakeelse rahvahariduse arenguks (tõlkis ise Uue Testamendi saksa keelde). Sakramentidest pidas vajalikuks vaid ristimist ja armulauda. Preestritel õigus valida abielu ja vallalisuse vahel (ise abiellus endise nunnaga). Oli pühakute ja reliikviatekultuse vastu. Pooldas katoliikliku missa asemel lihtsat emakeelset jumalateenistust. Reformatsiooni võidukäik Saksamaal Lutheri õpetuse levik: Tänu trükikunstile levisid tema teesid üle Saksamaa ja leidsid poolehoidu. Põlati ära Lutheri tegevuse tõkestamiseks välja antud Paavsti bulla.
Usuküsimusi käsitledes sattus vastuollu skolastikutega. Lutheri õpetus: Terav vastuseis indulgentside müügile 31. okt. 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi. Õndsaks saab vaid usu läbi (kirik on jumala ja inimese vahendajana teisejärguline). Usutõe ainsaks allikaks on Piibel. Inimestele antagu võimalus Piiblit lugeda tõuge emakeelse rahvahariduse arenguks (tõlkis ise Uue Testamendi saksa keelde). Sakramentidest pidas vajalikuks vaid ristimist ja armulauda. Preestritel õigus valida abielu ja vallalisuse vahel (ise abiellus endise nunnaga). Oli pühakute ja reliikviatekultuse vastu. Pooldas katoliikliku missa asemel lihtsat emakeelset jumalateenistust. Reformatsiooni võidukäik Saksamaal Lutheri õpetuse levik: Tänu trükikunstile levisid tema teesid üle Saksamaa ja leidsid poolehoidu. Põlati ära Lutheri tegevuse tõkestamiseks välja antud Paavsti bulla.
Usuküsimusi käsitledes sattus vastuollu skolastikutega. Lutheri õpetus: Terav vastuseis indulgentside müügile – 31. okt. 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi. Õndsaks saab vaid usu läbi (kirik on jumala ja inimese vahendajana teisejärguline). Usutõe ainsaks allikaks on Piibel. Inimestele antagu võimalus Piiblit lugeda – tõuge emakeelse rahvahariduse arenguks (tõlkis ise Uue Testamendi saksa keelde). Sakramentidest pidas vajalikuks vaid ristimist ja armulauda. Preestritel õigus valida abielu ja vallalisuse vahel (ise abiellus endise nunnaga). Oli pühakute ja reliikviatekultuse vastu. Pooldas katoliikliku missa asemel lihtsat emakeelset jumalateenistust. Reformatsiooni võidukäik Saksamaal Lutheri õpetuse levik: Tänu trükikunstile levisid tema teesid üle Saksamaa ja leidsid poolehoidu. Põlati ära Lutheri tegevuse tõkestamiseks välja antud Paavsti bulla.
Vilamoura Paljud Algarve kuurortid on kasvanud pigem kaootilises stiilis ümber juba eksisteeriva linna või küla. Vilamoura mitte, sest see on modernne, spetsiaalselt ehitatud kuurort, kus kõik on planeeritud meeldivaks stressivabaks puhkuseks. 122 123 RELIGIOON Portugal oli sügavalt katolik. Vaid umbes üks kolmandik elanikkonnast osales massi üritustest ja võttis sakramentidest regulaarselt osa, kuid peaaegu kõik Portugali inimesed soovisid saada ristitud ja abiellusid kirikus. Portugal oli roomakatoliku usku mitte ainult religioosses mõttes, vaid ka sotsiaalselt ja kultuuriliselt. Paljud Portugali puhkusepaketid ja festivalid olid religioosset päritolu ja riigi moraalne ja juriidiline kirjeldus oli saadud roomakatolikust ettekirjutusest. Haridus-ja tervishoiusüsteem olid pikalt kiriku säilitada, ja kui hoonet, silda või maanteed avati, õnnistati
annaabi.ee 
