on Jumala (Kristuse) inimeseks saamine. Hiljem hakati niiviisi nimetama kiriku teatud pühasid talitusi, mis vahendavad inimestele Jumala armu. · Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus ise on nende talituste ajal inimesele lähedal ja nähtavad ained (vesi, leib, vein) on märgiks, et inimene saab sakramentidest osa. Ristimine ja armulaud · Enamiku kirikute poolt tunnustatavad ühised sakramendid on ristimine ja armulaud. · Luteri kirikus on ainsateks sakramentideks ristimine ja armulaud · Ristimise läbi võetakse inimene kiriku liikmeks. See toimub ainult üks kord elus ja selle aluseks on Jeesus Kristuse käsk. Väikelaste puhul ühendatakse nime panek ristimisega. Ristimine ja armulaud · Püha Õhtusöömaaja kordamise praktikast on sündinud armulaua sakrament. Selle tähendus on eri kirikutes mõne aspekti osas erinev. Enamasti mõistetakse siiski, et armulaual kogeb inimene osadust Kristusega, aga ka kõigi elavate ning
Luther ütleb, ei loobu oma seisukohast ning ta kuulutatakse lindpriiks, sellest hetkest muutub usupuhastus poliitiliseks, mis tõttu jaguneb Saksamaa kahte leeri: 1. lutheri pooldajad(Friedrich Tark võtab ta enda kaitse alla, Luther tõlgib piibli saksa keelde 1522/1534 2.keisri pooldajad *LUHERI PÕHISEISUKOHAD: *paavsti ülemuslikkuse eitamine *piibel on vaieldamatu autoriteet *emakeelse piibli ja jutluse nõue *vaid armulaud ja ristimine sakramentideks *tahtevabaduse eitamine *kirikupea on riigivalitseja *pühakutekultuse eitamine *tselibaadi(abielukeeld) kõrvaleheitmine *kloostrite ja mungaordude kaotamine *kirikuvarade võõrandamine VASTUREFORMATSIOON 1.Reformatsiooni mõju Euroopale: *ideed levivad ülekogu Euroopa väljaarvatud Hispaania, kogu Pürenee ja Venemaa *eesmärk ei ole uue usu loomine, vaid pöördumine tagasi algkristluse juurde *reformatsiooni käigus levivad kirjandus: Piibli tõlkimine erinevatesse keeltesse
Eppos sai praeguse vormi 1. saj eKr. isand, õpetaja, mentor; Hassiidide usuline juht Juudi uusaasta ei tohi Juudi preesterkonna aristokraatlik usulis-poliitiline rühmitus, 2 sj ema - 70 pKr. Juhtisid templiteenistust, tunnistasid järgimisväärseks vaid Toorat, eitasid hilisemat suulist pärimust ("Suulist Seadust"), ei uskunud igavest elu ega oodanud messiat. "Väline ja nähtav märk sisemisest ja vaimsest armust". Reformeeritud kirikud peavad sakramentideks üksn Kristuse poolt seatud ristimist ja armulauda. Roomakatoliku ja õigeusu kirik loevad sakramentideks ka konfirmatsiooni (õigeusus: salvimine), abielu, ordinatsiooni, pihti ja haigete võidmist. islami palvused ravitseja, ennustaja, ohvritalituse juht, hingejuht, pärimuse kandja, vahendaja teispoolsusega hindu siirderiitused kogukond, kogudus budistlik kogukond. Kitsamas tähenduses Buddha esimestest õpilastest alguse saanud munkade kogukond.
Nende jõudude vahel on nii vastandust kui kooskõla ning kogu maailma on harmooniline, kui yin ja yang püsivad tasakaalus. Taoismis arenesid välja omad rituaalid, mis sageli olid seotud ravitsemise, vaimude väljaajamise ja surematuse otsinguga. Arvati, et eluenergia qi täidab kogu maailma ning teatud hingamisharjutuste ja alkeemia abil on võimalik eluenergiat inimeses hoida ning saavutada surematus. Roomakatoliku kiriku õpetus baseerub pühakirjal ja kiriku traditsioonil. Sakramentideks on ristimine, meeleparandus, armulaud, kinnitamine, abielu, ordinatsioon, haigete salvimine. Katoliiklaste jaoks on paavst usu ja moraali küsimustes eksimatu, kui ta kõneleb kiriku nimel. Katoliiklike koguduste elu keskendub missale ehk jumalateenistusele. Missa toimub vähemalt üks kord päevas kõigis linnades, kus elab preester. Katoliiklasi iseloomustavaks jooneks on alati olnud huvi hariduse vastu ja soov rajada koole, kus lapsed võiksid sobivas
majandusliku võimu alal ( kiriklik ja ilmalik võim, kiriku maavaldused jm.) 31. oktoobril 1517 tõukas Martin Lutherit välja astuma indulgentskirjade müük. Ta kinnitas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mille põhiseisukohad olid: paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukute eksimatuse eitamine. Võim on vaid Piiblil, kuna selle kaudu kõneleb Kristus emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine tahtevabaduse eitamine sakramentideks on vaid ristimine ja armulaud kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja pühakutekultuse eitamine abiellumise keelu kõrvaleheitmine kloostrite ja mungaordude kaotamine kirikuvarade võõrandamine Augsburgi usurahu 1555 a. sõlmitud leping, milles kehtis reegel ,,kelle võim, selle usk"; sellega lõpetati ususõjad Saksamaal ja Saksa riigid jagunesid kahte rühma: a) katoliiklikud ja b) protestantlikud Anglikaani kirik 1534
Vanades kirikutes ja vanemates protestantlikes konfessioonides toimub see kindla korra raames. Pühad toimingud on sakramendid. Eri konfessioonides on nende arv erinev. Ristimine, mille läbi saadakse kristlaseks, ja armulaud (kr k euharistia), mille kaudu saadakse osadus Jeesus Kristusest, on kõikides kirikutes. Patukahtsus koos pattude andeksandmisega salvimine abielu surmaeelne võidmine ja vaimulikuks pühitsemine on sakramentideks vanades kirikutes, näiteks roomakatoliku kirikus on sakramentideks kõik ülalloetud. Luterliku kiriku saksamendid on ristimine ja armulaud. Kirikupühad Kristlik ajaarvamine tekkis 5. sajandil ja sai üldkasutatavaks 8. sajandil. Läänes mindi 16. - 18. sajandil üle gregooriuse kalendrile, paljudes kreekakatoliku ja testes Ida kirikutes kasutatakse veel praegugi juuliuse kalendrit. Kirikupühad on: · Jõulud (Jeesuse sünnipäev) · 25.dets
teadlik otsus). Ühine on osa neis kõigis on vesi ja Jumala sõna. Armulaud - transsubstantsioon (veini ja leiva olemus muutub) vein muutub jeesuse vereks, leib jeesuse ihuks. Patukahetsus koos pattude andeksandmisega. Õigeusu kirikus piht: kus inimesed tunnistavad oma vigu ja need andeks antaks. Konfirmatsioon (teismeline) /salvimine(laps). Abielu (ei ole lahutatav, teatud tingimustel saab tühistada). Viimne võidmine (surejale/haigele). Vaimulikuks pühitsemine on sakramentideks vanades kirikutes. Roomakatoliku kirikus on sakramentideks kõik ülalloetletud. Luterliku kiriku sakramendid on ristimine ja armulaud. 17 Paast kuna ka Jeesus oli 40 päeva kõrbes. Palverännakud. KIRIKUPÜHAD Kristlik ajaarvamine tekkis 5. sajandil ja sai üldkasutatavaks 8. sajandil. Läänes mindi 16.18. saj üle gregooriuse kalendrile, paljudes kreekakatoliku ja teistes Ida kirikutes kasutatakse veel praegugi juuliuse kalendrit
Tema arvates sai inimene õndsaks ainult usu kaudu, tahtepingutused ja hüvelised teod ei mängi selles mingit rolli, veel enam paavst ega kirik. Koostas 95 ld k teesi. Pühast seitsmest sakaramendist tunnistas vaid kahte armulauda ja ristimist. · paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikute eksimatuse eitamine. Ainus usulise tõe allikas on vaid Piibel, kuna selle kaudu kõneleb Kristus · emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine · tahtevabaduse eitamine · sakramentideks on vaid ristimine ja armulaud · kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja · pühakutekultuse eitamine · abiellumise keelu kõrvaleheitmine · kloostrite ja mungaordude kaotamine · kirikuvarade võõrandamine Leo X Medicit suhtus reformatsiooni algatamisse väga ükskõikselt ning ei uskunud, et sellest võib midagi suurt kasvada. Hiljem vormistas selle vastu bulla, kuid oli liiga hilja. 1519
sidemete säilitamine ja kiindumuse üles näitamine, mida üksteist armastavad inimesed üksteise vastu peavad näitama. Oma varanduse säilitamise nimel olid valmis ilmikud intsestist mööda vaatama ning panema paari oma lapsi. Aja jooksul leevendas kirik oma nõudmisi: abielluda võisid inimesed, kellel oli ühine esivanem 4 põlve tagasi. Laulatuse kujunemine Laulatus arenes välja 9.-12. sajandi jooksul ning sai 12. sajandi üheks sakramentideks. Varem piisas selleks volitatud isiku õnnistamisest sageli koduses miljöös. Paavst Aleksander ütles: abielu peab sõlmima kirikus vaimulike ja tunnistajate juuresolekul. Praktikas omas see küsimus tähtsust vaid konfliktide ja pärimisasjade korral. Et kui vaja nt tõestada, et asi pole õige. Sellistest küsimustes oli siis alates 13. sajandist hiljemalt paavstil viimane sõna. Alamrahva jaoks oli mingi eri institutsioon paavsti kantselei juures
majandusliku võimu alal ( kiriklik ja ilmalik võim, kiriku maavaldused jm.) 31. oktoobril 1517 tõukas Martin Lutherit välja astuma indulgentskirjade müük. Ta kinnitas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mille põhiseisukohad olid: paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukute eksimatuse eitamine. Võim on vaid Piiblil, kuna selle kaudu kõneleb Kristus emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine tahtevabaduse eitamine sakramentideks on vaid ristimine ja armulaud kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja pühakutekultuse eitamine abiellumise keelu kõrvaleheitmine kloostrite ja mungaordude kaotamine kirikuvarade võõrandamine UUSAEG Uue Maailma rikkused 30ne aastane sõda 1618-1648 . Vestfaali rahu Kolmekümneaastane sõda oli üks esimestest kui ka viimastest ususõdadest. Sõjas osalesid esmalt katoliiklased ja protestandid
a. tuleriidal. 16. saj. toimus Saksamaal esimene võitnud reformatioon. Eestvedajaks oli Martin Luther, kes 1517. a. avaldas oma teesid kiriku uuendamise kohta: 1. Nõudis indulgentside müügi lõpetamist. 2. Munkadele ja nunnadele luba kloostrist lahkuda. 3. Vaimulikele õigust abielluda. 4. Kaotati pühakute ja reliikviate kultus, keelata tasu võtmine kiriklike toimingute eest. 5. Lõpetada vaimulike ametikohtade müük. 6. Tõlkida piibel rahvakeeltesse. 7. Tunnistada tähtsaimateks sakramentideks armulaud ja ristimine. - Lutheri ideede mõjul toimus Saksamaal 1524-1526 a. talurahva sõda. Sõja eestvedaja oli Thomas Müntzer: ,,Selleks, et saavutada maapealne jumalariik, tuleb kõigepealt lahendada rahva majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. - 1530. a. esitati Augsburgi usutunnistus, mis määratles kristluse põhiseisukohad ja kirikuteenistuse alused: * lihtne jumalateenistus. * jutlus kohalikus keeles. * pühakute kultus kaotati. * võim kiriku üle läks ilmalikule valitsejale
annaabi.ee 
