Kiriklikud sakramendid Kiriklikuks sakramendiks peetakse Kristuse poolt seatud püha toimingut, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud. Enamikud kogudused ja kirikud tunnustatavad kahte sakramenti, ristimine ja armulaua sakrament. Lisaks neile kahele on veel viis sakramenti. Katoliku kirik tunnistab meeleparanduse sakramenti, vaimulikuseisuse sakramenti, haigete salvimise ja konfirmatsiooni sakramenti. Õigeusu kirik tunnistab patutunnistamise, vaimulikku
See toimub ainult üks kord elus ja selle aluseks on Jeesus Kristuse käsk. Väikelaste puhul ühendatakse nime panek ristimisega. Ristimine ja armulaud · Püha Õhtusöömaaja kordamise praktikast on sündinud armulaua sakrament. Selle tähendus on eri kirikutes mõne aspekti osas erinev. Enamasti mõistetakse siiski, et armulaual kogeb inimene osadust Kristusega, aga ka kõigi elavate ning surnud kaaskristlastega. Erinevad sakramendid · Meeleparanduse sakramendiks ehk pihiks nimetatakse katoliku kirikus sakramenti, mille käigus inimene saab andeks oma patud. · See toimub meeleparanduse tulemusena. · Õigeusu kirikus nimetatakse seda sakramenti patutunnistamise sakramendiks. Erinevad sakramendid · Abielu sakrament on katoliku kirikus ja õigeusu kirikus ning ka luterluses sakrament, milles kristlik paar lubab truult täita abielu kohuseid kuni surmani. · Kristlikku abiellu saavad astuda mees ja naine, kes läbinud leeri.
sakramenti : 1) ristimine ( 3 korda vettekastmine või ülevalamine); 2) salvimine ( vastsündinule pärast ristimist mürrisalviga ristimärkide tegemine); 3) armulaud ( preestri õnnistatud leib ja vein loetakse muutunuks Kristuse ihuks ja vereks); 4) pihtimine preestreile ja pihitud pattude andeksand ( kas pole ka usaldustelefonid, psühhoteraapia jm. kaasaegsed psühholoogia võtted sellest pärit ?); 5) abielu laulatus ( abielu sakramendiks pidavad kirikud suhtuvad abielulahutuse vaenulikult); 6) viimne võidmine ( raskelt haigele või surijale); 7) preestriks pühitsemine. Preestriks pühitsemisega annab õigeusu kirik edasi algkogudusest pärit õnnistuse ja meelevalla. Preestreiks võivad olla ainult mehed. Nad võivad abielluda ainult enne preestriks pühitsemist. Kõrgemad vaimulikud ( alates piiskopist) ei tohi olla abielus, seetõttu on nad kas mungad või lesed. Õigeusu preesterkond jaguneb nii :
sündinud Adolf von Harnack, Harnack rõhutas usu diakoonilist mõõdet, püüdis välja juurida ranget protestantismi ja jõuda tagasi algkristluse tõdedeni. Protestantlik kirik seisis vastu liberaalteoloogia survele ning heitis välja vaimulikke, kes julgesid väita, et pühakirja ei pea lugema sõna-sõnalt. Esimeses maailmasõjas lähevad kirikud kaasa rahvusliku ideoloogiaga. Osa vaimulikke pooldab sõda, kaputsiinipaater Koch peab sõda isegi sakramendiks. Kirik tunnetab end ka sõja käigus rahvast koondava jõuda ja püüab aidata oma rahvast võidule. Sõja lõpus on suur pettumus, et ei suudetud ühiskondlikult tugeva jõuna suurt sõda ära hoida. Teine maailmasõda on kui Saksamaa kättemaks kaotuse eest Esimeses maailmasõjas. Tugeva natsireziimi all oleval Saksamaal ei ole kellelgi õigust teisitiarvamisele, natside ebainimlikke julmusi sõjas ei julgenud isegi paavst kritiseerida, kuna kartis, et see toob vaid juurde ohvreid.