saj põhivooludel olid ka mitmeid kõrvalharud. Mõnda heliloojat ei saa paigutada mittemingisugusese ismi alla. Neokl: hoiduti emotsioonidest; tehti lühikesi, lihtsaid meloodiajooniseid; lihtsustati harmooniat ja orkestratsiooni, peeti kinni klassikaliselt selgest vormist; kirj lakoonilisi helitöid. Heliloojad lähtusid mistahes varem eksisteerinud muusikastiilidest (nt antiik, renessanss, barokk, kl). Levis kogu Eur. I. Stravinski muusika isel: kirjutas muusikat kõikdes zanrites, sakraalmuusikast dzässini. Talle on isel eri zanrite ühendamine (ooper, ballet, pantomiim, oratoorium). Kirjutas rohkelt lavateoseid (üle 20). Tema olemuslikuks uuenduseks peetakse tämbri-ja rütmidramaturgiat. Ootamatud ans ja orkestrite koosseisud. Stravinski teosed loomeperioodidest: 1)Vene periood Lähtus oma muusikast Vene trad. Balletid: ,,Kevadpühitsus", ,,Tulilind", ,,Petruska"; muus etendus: ,,Sõduri lugu"; 2
· Väärtustatakse selget meloodilist joonist. · Vormi sas on eeskujuks klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. · Rütmiline motoorsus · Omal kohal on ka vaimukus, paroodia, iroonia, grotesk. · Stilisatsioonid Heliloojad · Igor Stravinski Looming · Igor Stravinski tähtsus 20. sajandi muusika kujunemisesloos on erakordselt suur. Tema avatus kõigele uuele ning samas vanade meistrite loomingu põhjalik tundmine oli erakordne. · Stravinski lõi tähtteoseid sakraalmuusikast jazz'ini. · Äärmiselt vitaalse isiksusena kirjutas ta suurteoseid ka kõrges eas, pärast 80. juubelit (nt. ,,Eleegia J.K. Kennedy mälestuseks"). · Kogu Stravinski loomingut läbiv joon on romantismi eitamine. · Ta ei tunnistanud lüürilist tundeväljendust · Iseloomulik oli mõistuslikkus, tihti ka iroonilisus. Stravinski mõjud eesti muusikas · Stravinski looming on mõjutanud oluliselt ka eesti heliloojate muusikalise käekirja kujunemist. Näiteks: o E. Tubin o H. Tamberg o J
Burdoon on meloodiaga kaasa liikuv madal v. kõrgem heli. 7) Musitseeriti noodikirja tundmata, kui oli siis sellest aru ei saada, kas oli märkide, konksude süsteem. 8) Noodikiri kreeklastega, vokaalile, instrumentaalile 9) Algeliselt noodikirjaalusel suur improvisatsioon. Vabadus nagu taheti nii tehti. 10) Muusika oli kui religioosse puhastamise vahend (kujutas) 11) Oluline koht, vahend kasvatuses 12) Muusikaareng sakraalmuusikast ilmalikku 13) Kõikide kultuurrahvaste juures va. India, Hiina ühesugused instrumendid, pillid on seotud jumalatega (Nende kultuspillidega) Egiptus Mesopotaamia: Sumerite poolt Eufrati ja Tigrise vahel Põhiline materjal savi Tsikuraat e, vaatlustornid astmelised oid Babüloni juures toortellisest. Olemas kiilkiri ja savitahvlid. (lugema 18-saj) Ninive Raamatukogu
Iseloomulikud olid lakoonilised (lihtsad) lühikesed meloodiad. Harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustamine mängimisel. Väärtustati muusikateoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. Igor Sravinski (1882-1971). Esimene tema loodud neoklassitsistlik teos oli ballett ,,Pucinella" Iseloomusta tema tähtsust 20. sajandi muusikaloos. Ta on kirjutanud muusikat kõikides zanrites sakraalmuusikast jazz`ini. Tema lavamuusikale on iseloomulik eri zanrite - ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi ühendamine. Kirjutanud muusikat kokku 20 lavateosele, neist kolm on ooperid. Enamik balletimuusikast kõlab tänapäeval orkestrisüitidena. Samuti eksperimenteeris ta esituskooseisudega ja sünteesis omavahel erinevaid muusikazanre. Olemuslikeks uuendusteks tema loomingus peetakse uut lähenemist instrumentide
annaabi.ee 
