Ida-Virumaa rahvakultuur
19.saj. lõpul
hakkasid Alutaguselgi nooremad naised oma pead ehtima väikese linnamoelise tanuga,
oubiga. Lõpuks oli siingi kasutusel kolmnurkseks kokkumurtuna lõua alla köidetav rätik -
algul täiendava, salandi lõpul ka peakattena.
Ehted. Väike hõbedast (või mõnest odavamast metallist) sileda võru kujuline vitssõlg (siin
kutsutud preesiks) oli otseselt tarbeese. Sellega kinnitasid mehed oma särgi rinnaesise ja
seda kasutasid ka naised. Naiste pidulikke ülikondi ehiti suuremate sakiliseservaliste
preesidega. Väga hinnati värviliste, enamasti punaste klaastahukestega silmadega preese.
Neid oli nelja- ja kuuesilmalisi. Eriliseks uhkuseks ja jõukuse märgiks loeti kuhikujulist
hõbesõlge, suurt sõlge. Võrreldes Lõuna-Eesti sõlgedaga olid siinsed sõled siiski
tunduvalt väiksemad.
Naiste alatiseks ehteks olid klaashelmed ühe või kahe rindima, lükkena, tihedastii ümber
kaela. Helmed pandi tütarlapsele kaela, kui tal tuli esimene hammas ning nendega läks
naine ka haudu
annaabi.ee 
