Seepärast läkitati saadikud Riiga rahu paluma. Seal esitati ugalastele taas vana nõudmine tagastada kunagi saksa kaupmeestelt ära võetud varad. Läbirääkimistel nõustuti lõpuks ristimisega. Ka sakalased, keda hirmutas Ugandi saatus, sõlmisid rahu ja palusid saata preestreid ristimist lõpule viima. Võit Otepää all. 1217. aasta veebruaris saabus suur venelaste vägi Otepää alla. Nendega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakalasedki. Riiast läkitati sakslasele abiks 3000 meest eesotsas ordumeistriga. Kolmandal päeval pärast sakslaste abiväe saabumist algasid läbirääkimised. Tehtud rahu põhjal pidid sakslased lahkuma mitte ainult Otepäält, vaid kogu Eestist. See oli sakslaste suurim lüüasaamine senises ristisõjas. Madisepäeva lahing. Otepää all saavutatud võitu püüdsid eestlased kohe edasi arendada. Tähtsaks peeti liidu säilitamist venelastega ja saadikud lähetati koos rohkete kingitustega Novgorodi
Röövisaagiga. VÕIT OTEPÄÄ ALL · Alles nüüd hakkasid Phkna ja Novgorod tunnetama sakslastest lähtuvat hädaohtu. · Otsustati eestlastega ühiselt nende vastu välja astuda. · Liidusuhted sõlmiti esmajoones saarlastega o Saarlased olid jiba 1216 teise vürstiriigi polotskiga riia vastu ühisaktsiooni planeerinud. · 1217 veebruaris saabus suur venelaste vägi otepää alla. o Nendega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakalasedki · Piiramine kestis 17 päeva · Riiast saadeti sakslastele abiks 3000 meest eesotsas ordumeistriga. · Sakslastel õnnestus suurte kaotustega linnusesse jõuda. · Kolmandal päeval pärast sakslaste abiväe saabumist algasid läbirääkimised. o Tehtud rahu põhjal pidid sakslased lahkuma kogu eestist. See oli sakslaste suurim lüüasaamine senises ristisõjas. MADISEPÄEVA LAHING
1217 a kolmekuningapäevalö tehti juba ühine sõjakäik Venemaale . Tasuretkelt pöörduti vangide, kariloomade, hobuste ja muu röövsaagiga. Võit Otepää all Pihkva ja Novgorod hakkasid tunnetama sakslastest lähtuvat ohtu. Astuti koos eestlastega ühiselt sakslaste vastu. Liidusuhted sõlmiti esmajoontes saarlastega. 1217. a veebruaris saabus suur venelaste vägi Otepää alla. Nendega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakalasedki. Piiramine kestis 17 päeva. Pikaajaline piiramine viis läbirääkimisteni. Tehtud rahu põhjal pidid sakslased lahkuma Eestist. See oli sakslaste suurim lüüasaamine senises ristisõjas Madisepäeva lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas (Viljandist umbes 10-12 kilomeetrit), oletatavasti Vanamõisa küla väljal. Verine taplus kestis kaua aega vahelduva eduga, kuid siis õnnestus rüütlitel eestlaste rinde keskosas läbi murda
1217 kolmekuningapäeval tehti juba ühine sõjakäik Venemaale. Tasuretkelt pöörduti vangide, kariloomade, hobuste ja muu röövsaagiga. Võit Otepää all. Pihkva ja Novgorod hakkasid tunnetama sakslastest lähtuvat ohtu. Astuti koos eestlastega ühiselt sakslaste vastu. Liidusuhted sõlmiti esmajoontes saarlastega. 1217 veebruaris saabus suur venelaste vägi Otepää alla. Nendega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakalasedki. Piiramine kestis 17 päeva. Pikaajaline piiramine viis läbirääkimisteni. Tehtud rahu põhjal pidid sakslased lahkuma Eestist. See oli sakslaste suurim lüüasaamine senises ristisõjas. Madisepäeva lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas (Viljandist umbes 10-12 kilomeetrit), oletatavasti Vanamõisa küla väljal. Verine taplus kestis kaua aega vahelduva eduga, kuid siis õnnestus rüütlitel eestlaste rinde keskosas läbi murda.
kaupmeestelt ära võetud varad tagastama ja end ristida laskma. Ka sakalased lasid end ristida. 1216. a. tegi Vürst Vladimir rüüsteretke Ugandisse. Seejärel ugalased oma liitlaste sakslastega kaitsesid Otepää linnust. 1217. a. kolmekuningapäeval (6. jaanuar) tehti vasturetk Venemaale, kust tagasi pöörduti vangide, kariloomade ja muu saagiga. Võit Otepää all 1217. a. veebruaris saabus Otepääle venelaste sõjavägi, kellega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakalasedki. Piirajate arv oli kokku 20 000. Piiramine kestis 17 päeva. Riiast said sakslased appi 3000 meest, aga juba eemal tekkis neil piirajatega lahing ning vaevu jõudsid nad linnusesse jõuda. Kolmandal päeval pärast sakslaste saabumist algasid läbirääkimised ja sakslased pidid lahkuma kogu Eestist. Otepää all saavutati võit. Madisepäeva lahing Võitu taheti kohe edasi arendada ja eestlased läksid Novgorodi abi paluma. Peaorganisaatoriks sai Lembitu