Kui meest kodus polnud, vastutas majapidamise eest täie- likult naine. Ema ülesanne oli õpetada oma tütreid. Neile tuli õpetada käsitööd, kodumaja- pidamist, kokkuhoidlikkust, toiduvalmistamist, korda ja peamist- allaheitlikkust. Kui tütar julges isale vastu hakata, süüdistati alati kõigepealt ema. Eriti kaua pidas Venemaal vanadest tavadest ja kommetest kinni talupojaperekond. Külakeskkonnas mäletati vanu ütlemisi ja jutte, haledaid nutulaule, ringmänge, sajatamisi ja õnnistamisi. Vanemad valisid oma pojale pruudi. Noorte endi arvamust eriti ei arvestatud. Lapsi sündis nii palju, kui Jumal saatis. Keskmine eluiga oli lühike ja laste suremus sage. 3-4 aastased lapsed õpetati palvetama. Viieaastased lapsed hakkasid juba tööle: hoidsid loomi, aitasid villa kraasimise ja kerimise juures, olid hanekarjas, viisid vanematele toitu põllule järele. Kaheksa-aastased istusid juba hobuse selga, kümneselt äestasid põldu,
Kui meest kodus polnud, vastutas majapidamise eest täie- likult naine. Ema ülesanne oli õpetada oma tütreid. Neile tuli õpetada käsitööd, kodumaja- pidamist, kokkuhoidlikkust, toiduvalmistamist, korda ja peamist- allaheitlikkust. Kui tütar julges isale vastu hakata, süüdistati alati kõigepealt ema. Eriti kaua pidas Venemaal vanadest tavadest ja kommetest kinni talupojaperekond. Külakeskkonnas mäletati vanu ütlemisi ja jutte, haledaid nutulaule, ringmänge, sajatamisi ja õnnistamisi. Vanemad valisid oma pojale pruudi. Noorte endi arvamust eriti ei arvestatud. Lapsi sündis nii palju, kui Jumal saatis. Keskmine eluiga oli lühike ja laste suremus sage. 3-4 aastased lapsed õpetati palvetama. Viieaastased lapsed hakkasid juba tööle: hoidsid loomi, aitasid villa kraasimise ja kerimise juures, olid hanekarjas, viisid vanematele toitu põllule järele. Kaheksa-aastased istusid juba hobuse selga, kümneselt äestasid põldu,