Teose lõpul Andres küll kuulas Maret rohkem kui Pearu oma naist , aga üldiselt olid nad teose lõpuks sama head peremehed. Mõned tsitaadid ,,Tõde ja õigus I ) · ,,Rõõm ja õnn on kui rändajad linnud, kes kordavad sügist ja tõttavad kevadele vastu" · ,,Algas töö, algas eluaegne töö , millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele" · ,,Narrid põldu ühe korra, narrib põld sind üheksa korda" · ,,Võitles nagu sajapealise vastu ja sured, enne kui jõuad raiuda kõik pead"
igaveseks allilma, kus neid valvasid samad koletised, kelle Kronos ise varem luku taha oli pannud. Selle sõja jooksul sai Zeus kükloopide käest ka kõuemürina ja välgunooled ,millest kujunesid tema peamised relvad ja hilisemad sümbolid. Ka Zeusi vennad Hades ja Poseidon said oma sümbolrelvad selle sõja käigus. Kuigi maailma valitsemine oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele, pidid nad ülemvõimu tagamiseks võitlema ka hirmuäratavate hiiglastega ning sajapealise koletise Typhoniga. Ka vennad isekeskis jagasid mõjualad omavahel ära loosi teel, nii sai Zeus õigus valitseda taevast, Poseidon merd ja Hades allilma. Zeusist sai kõigi jumalate ja surelike ülemvalitseja. Zeusi armukesed ja järglased Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana
koletised, kelle Kronos ise varem luku taha oli pannud. (Hamlyn 1965: 106) Selle sõja jooksul sai Zeus kükloopide käest ka kõuemürina ja välgunooled (thunderbolt and lightning), milledest kujunesid tema peamised relvad ja hilisemad sümbolid. Ka Zeusi vennad Hades ja Poseidon said oma sümbolrelvad selle sõja käigus. (Hamlyn 1965: 106-108) Kuigi maailma valitsemine oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele, pidid nad ülemvõimu tagamiseks võitlema ka gigantide ning sajapealise koletise Typhoniga. Ka vennad isekeskis jagasid mõjualad omavahel ära loosi teel, nii sai Zeus õigus valitseda taevast, Poseidon merd ja Hades allilma. (Fink 2000: 285-286) Zeusist sai kõigi jumalate ja surelike ülemvalitseja, kes ütleb ,,Iliases" oma perekonnale: ,,Olen võimsam ma taevasist kõigist. Või siis proovige, et ise kõik seda näeksite kindlalt: pange kuldne te kett läbi ilmade rippuma taevast ning sest haarates kõik, jumalad nii kui jumalannad, kiskuma hakake
Sõda lõppes Zeusi võiduga ja Kronos koos titaanidega kupatati igaveseks allilma, kus neid valvasid samad koletised, kelle Kronos ise varem luku taha oli pannud. Selle sõja jooksul sai Zeus kükloopide käest ka kõuemürina ja välgunooled, milledest kujunesid tema peamised relvad ja hilisemad sümbolid. Kuigi maailma valitsemine oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele, pidid nad ülemvõimu tagamiseks võitlema ka gigantide ning sajapealise koletise Typhoniga. Ka vennad isekeskis jagasid mõjualad omavahel ära loosi teel, nii sai Zeus õigus valitseda taevast, Poseidon merd ja Hades allilma. 1 ZEUSI ABIELUD Kreeklaste peajumal oli kolm seaduslikku abielu. Esimene abikaasa oli tal Metis, ,,kes teadis kõige rohkem kõigist jumalatest ja surelikest inimestest". Metisega sündis neil tütar Athena,
välja ka kõik teised allaneelatud lapsed. Selle sama kivi paigutas Zeus Delfisse, kui ta oli pärast rasket võitlust tõuganud võimult oma isa ning paisanud ta Tartarosse koos talle appitulnud titaanidega. Võit ei oleks olnud võimalik ilma hekatonheirideta, kes suutsid visata üheaegselt kolmsada kivi, ja ilma kükloopideta, kellele Zeus võlgnes tänu välgu ja müristamise eest. Aga Zeusi võim oli ohus veel ka pärast seda, sest ta pidi võitlema gigantidega ja sajapealise koletise Typhoniga maailma valitsemise pärast, mis oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele. Zeusil oli taevas, Poseidonil meri ja Hadesel allilm. (G. Fink 2000 : 285, 286) Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. (Wikipedia, Zeus) 2. ZEUSI ABIELUD JA JÄRELTULIJAD Zeusi esimene abikaasa oli Metis, ,,kes teadis kõige rohkem kõigist jumalaist ja surelikest inimestest"
kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi kirik toetama krooni. 1551 kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi, (Sajapealine). Kas Ivan pidas selle kõne, mida kirjeldused talle omistavad, pole päris kindel. Kui ta seda tegi, siis olid tema mõtteavaldused osav segu ähvardustest ja meelitustest. Ühelt poolt meenutas ta kirikumeestele Soodoma ja Gomorra saatust, mis ei tahtnud oma meelt parandada. Teiselt poolt kuulutas ta end kahetsevaks patuseks. Sajapealise kirikukogu otsused olid segu alalhoidlikkusest ja uuendustest. Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud. Üks otsus kohustas õigeusklikke mehi Õnnistegija eeskujul habet kandma, teine keelas süüa verivorsti. Vaimulike kuritarvitused ja liiderdamine mõisteti hukka. Kiriku maaomand ja maksusoodustused kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu
Siis algas võitlus Zeusi ja Kronose vahel. Kronos nõudis ärasöömiseks ka Zeusi, Rheia andis talle selle asemel mähkmetesse mässitud kivi. See oli Kronose maos nii raske, et ta lasi Gaial anda endale rohtu ning oksendas koos kiviga välja ka kõik teised allaneelatud lapsed. Järgnes 10 aastat kestev võitlus: ühel pool Zeus oma vendade-õdedega ning teisel pool Kronos titaanidega. Zeus ehk ei olekski suutnud võita, kuid talle tulid appi Sajakäelised. Gaia sünnitas vastuseks sajapealise lohe Typhoni, kelle kõik pead purskasid tuld. Võitluse käigus sai määravaks, et Kükloobid tegid Zeusile pikse ja müristamise (mis hiljem jäidki tema sümboliteks). Nendega ajas Zeus Typhoni Sitsiiliasse, kus temast sai vulkaanimägi Etnos (tänapäevani võib tuld pursata). Titaanid paisati Tartarosse (allilma kreeklaste mütoloogias, surnud hingede asupaik), kus neid valvavad Sajakäelised. Zeus võitis Kronose, st Aja, ja sai igaveseks valitsejaks. Zeusi,
ja saagikuse jumalannadena. Kevade tulek pani pidutsema rahva ka Aphrodite ja Adoni ning Demeteri ja Persephone taaskohtumise puhul. Hesperiidid Maa-ema Gaia kinkis Zeusile ja Herale pulmadeks õunapuuaia. Seal kasvavatele viljadele omistati väge, mis teeb isiku surematuks. Ta määras hesperiidid seda aeda valvama. Nad kippusid sealt siiski aeg-ajalt õunu ära näpsama ning sellest tulenevalt pani Hera aeda valvama ka Ladoni nimelise sajapealise lohe, kes tundis mitmeid keeli ega maganud mitte kunagi. Heraklese 11. ülesanne oli hesperiidide aiast kuldsete õunte ära toomine. Ta ei teadnud, kust aeda otsida, ent teadis, et Atlas, taevavõlvi kandja, oli hesperiidide isa ning tundis teed sinna. Sellest johtuvalt palus Herakles Atlasel õunad ise ära tuua. Samal ajal võis Herakles tema eest taevavõlvi kanda. Õunad toodi ära, ent Atlas ei tahtnud enam senist ametit pidada ja lubas õunad viia Eurystheusele
Eurystheuse ees vaba, siis ta eksis. Nagu eespool mainitud, süüdistas Eurysthes teda Lerna Hydra tapmisel kõrvalise abi kasutamises ning Augeiase tallid puhastamisel võõra inimese heaks töötamises. Üheteistkümnenda ülesandena saatis Eurystheus Heraklese hesperiidide kuldõunte järele. Need kuldõunad olid Gaia kingituseks Herale abiellumise puhul. Herale meeldisid need õunad nii väga, et ta pani need hoiule oma kaugel põhjas asuvasse aeda. Aeda pani ta valvama surematu sajapealise draakoni ning kolm õhtunümfi, keda kutsuti hesperiidideks. Selle ülesande puhul on üllatav Eurystheuse risk vihastada Herat, kes kahtlemata oli nede kuldsete õunade omaniki... ehk püüdis Eurystheus Heraklese puhtalt suliks lavastada, et see siis Herat veel enam vihastaks? Igal juhul oli see ülesannetest kõige keerulisem ning aeganõudvaim. Hesperiidide aia asukohta teadsid Kreekas vaid väga valitud nimed - nii pidigi Herakles esmalt
Nagu eespool mainitud, süüdistas Eurysthes teda Lerna Hydra tapmisel kõrvalise abi kasutamises ning Augeiase tallid puhastamisel võõra inimese heaks töötamises. Üheteistkümnenda ülesandena saatis Eurystheus Heraklese hesperiidide kuldõunte järele. Need kuldõunad olid Gaia kingituseks Herale abiellumise puhul. Herale meeldisid need õunad nii väga, et ta pani need hoiule oma kaugel põhjas asuvasse aeda. Aeda pani ta valvama surematu sajapealise draakoni ning kolm õhtunümfi, keda kutsuti hesperiidideks. Selle ülesande puhul on üllatav Eurystheuse risk vihastada Herat, kes kahtlemata oli nede kuldsete õunade omaniki... ehk püüdis Eurystheus Heraklese puhtalt suliks lavastada, et see siis Herat veel enam vihastaks? Igal juhul oli see ülesannetest kõige keerulisem ning aeganõudvaim. Hesperiidide aia asukohta teadsid Kreekas vaid väga valitud nimed - nii pidigi Herakles
ja maavärinaga). Zeus sai veel Hadeselt nähtamatukstegeva kiivri, Poseidonilt ahingu. Hades varastas magava Kronose relvad, Poseidon vehkis ta nina ees kolmhargiga, Zeus virutas talle välguga, kui Kronos harki vahtis. Titanomahhia titaanid kaotasid ja heideti Tartarosse; Atlas (Iapetose poeg, Prometheuse vend) pandi taevavõlvi õlgadel hoidma. Pärast titaanide langust tõi Gaia ilmale viimase ja kõige jubedama koletise sajapealise tuldpurskava Typhoni, kes, nagu gigandidki, astus jumalate vastu. Kuna Zeus oli saanud välgu ja kõue valdajaks, sai neist jagu. Gigantomahhia gigandid võitlesid olümplaste+Heraklese vastu; paisati maa alla. 16. Olümplased; Zeus, tema vennad ja õed, naised ja lapsed Zeusi vennad ja õed: vt. 13. 9 Zeus taevas, Hades allilm, Poseidon meri
annaabi.ee 
