minevikul, kuigi köök võib piirkonniti erineda. Tavaliselt koosneb tüüpiline roog seal kartulitest, juurviljadest ja lihast, supist või pannkookidest. Toidud on valmistamisviisilt lihtsad, kuid hästi ja mitmekesiselt vürtsitatud. Hollandlased armastavad palju ja sageli süüa. Paljudes peredes on viis kuni kuus söögikorda päevas. Nad armastavad väga ube ja neid võib lisandina leida paljude roogade juures. Tänu sajanditepikkusele koloniaalkaubandusele, on neil ka pikaajalised kohvi tarbimise traditsioonid ja kultuur. Flaamide toidud ja toidukultuur on võrreldav prantsuse köögiga Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus- põllumajanduslik maa. Hollandi asend on olnud heaks eelduseks väliskaubanduse arengule. Pärast II maailmasõda on väga kiirest arenenud must metallurgia, masinatööstus, nafta töötlemise tööstus, keemiatööstus ja toiduainetööstus. Samal ajal on vähenenud
Põhjapoolset maastikku ilmestavad arvukad järved ja avarad aasad. Saksamaa keskosas asuvad 1500 m kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi. Tsehhimaa piiril paiknevad Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Looduslikuks ühenduseks põhja- ja lõunaosa vahel on Reini jõe org, mis on tihedamini asustatud ning tänu maalilisele loodusele ja sajanditepikkusele veinivalmistamistraditsioonile turistide poolt üheks enim külastatavaks piirkonnaks. Lõuna-Saksamaa kerkib aste-astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna. Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Weser, Ems, need kõik suubuvad Põhjamerre. Järvi on Saksamaal vähe. Suurim järv on Bodensee, mis asub Austria, Sveitsi ja Saksamaa piiril. Loodusvaradelt on Saksamaa suhteliselt vaene riik
ja telliseid. Töölistest, kes müüri ehitasid ja siin surid, ma ei räägigi- neid oli sadu tuhandeid. Ja nagu tuhat aastat tagasi, jookseb ka praegu müür lindina läbi kogu Hiina. Kui teele satub mägi, ei lähe ta ümber mäe ringi, vaid tõuseb tipuni ja laskub uuesti alla; ta läbib kuivi steppe ja läheb läbi linnade külje alt. Ta on imeteldav ja uskumatu, kuid minu arvates ka traagiline. Ta on küll maailma suurim mälestumärk terve rahva sajanditepikkusele tööle, kuid samaaegselt on ta ka mälestusmärk inimlikule murele, ebaõiglusele ja sihitule ettevõtmisele, mille loomist keegi ei saanud ega tahtnud peatada. [2, lk 195-199] 14 13. Colosseum Colosseumi ehitamise idee mõtles välja imperaator Vespasian ja ehitamist alustati juba tema valitsemise ajal. Siiski lõpetati see alles 80. a-l p.Kr. tema poegade: Tituse ja Dominitiani poolt
annaabi.ee 
