C=0,05-0,65% Süsiniktööristateras – C=0,7- 1,35% Fe – tavateras, mille järel tõmbetugevus 0,B,C,D,DD,2 – kvaliteedigrupid S – ehitusteras (EN), seejärel voolavuspiir J – löökpainde teimi purustustöö (27J) K –löökpainde teimi purustustöö (40J) L – löökpainde teimi purustustöö (60J) R – temperatuur, mil purustustöö kehtib - arv*(-10) C – Süsinikkvaliteetteras, sajandikprotsentides DIN 1651 – Saksa automaaditeras, selle järel süsiniku sisaldus (ilma C-ta!) ja S – väävli sisaldus sajandikprotsentides. Automaaditeras ehk masinaehitusteras, kõik sajandikprotsentides nt. DIN 1651 10 S Pb 20 – 0,10% C, väävlit ja pliid kokku- 0,20% DIN 17350 – saksa tööriistateras W – tööriistateras Tööriista kvaliteedigrupp – number W järel (1-vääris, 2- kvaliteet) Madallegeerteraste puhul:
· Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. · Lämmastik esineb valkuda aminohapetes, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkoholides. · Hapnik kuulub biomolekulide koostisesse, kindlustab hingamise Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. 2)Ioonsel kujul esinevad elemendid;ca2+,na+,k+,mg2+,mg2+,ce- Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). · Naatrium / Kaalium Naatrium on rakuväline element, rakus on teda vähe. Kaalium on rakusisene element, väljaspool rakku on teda vähe. Na ja K reguleerivad vee tasakaalu, närviimpulsside teket ja edasiandmist, kindlustavad rakkude laengu ning transpordiprotsessid raku tasandil. · Magneesium kuulub luude koostisesse, on klorofüllis keskne element. Kuulub taimeraku kesta koostisesse
Orgaanilised ühendid on peamiselt iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes Hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Lisaks sisaldavad rakud lämmastikku, fosforit, väävlit mis esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi( O, C, H, N, P ja S) moodustavad 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Kuna organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, siis nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Kümnendik ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Cl, Ca, Na ja Mg. Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I ja F. Kokku on organismis 16 sellist keemilist elementi, mida on kül vähe aga neid läheb meil tarvis organismi normaalse talituse jaoks. Neid nimetatakse Mikroelementideks. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistes ainete põhiosa moodustavad valgud, valkude kõrval on esindatud lipiidid(rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis ja tselluloos).
1. , c, c- desoksüdatsiooniastmest tulenevalt vastavalt keev ( taandatud ainult Mn-ga), poolrahulik ja rahulik teras ( nii Mn-ga kui ka Si-ga taandatud) 2.A-kõrgekvaliteediline teras, A-( või )- eriti kõrge kvaliteediga teras. Näiteks: täht näitab ümbersulatusviisi kvaliteedi tõstmiseks- elekterräbusulatus) 3.- valuteras. Terase koostist näidatakse margitähises tähtede ja numbritega. Numbrid margi ees tähistavad terase keskmist süsinikusisaldust: konstruktsiooniterastel sajandikprotsentides, tööriistaterastel kümnendikprotsentides. Näiteks: teras 20 ( sisaldab C0,20%) teras 7 ( sisaldab C 0,7%). Margitähises C-sisaldust näitava arvu järel nii konstruktsiooni- kui tööriistaterastes tuuakse legeerivate elementide tähised ja nende sisaldust näitavad arvud. Legeerivate elementide tähised ( tabel 3.8). Tähisele järgnev arv näitab vastava elemendi keskmist sisaldust protsentides. Kui elemendi sisaldus terases on kuni 1%, siis reeglina arvu ei järgne
Teada makro-, meso- ja mikroelementide olemust ja tähtsust organismile MAKROELEMENDID: 98-99% organismi elementidest; C, H, N,O, P, S+++ Organism vajab neid suhteliselt suures kogustes. C- CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt H- joogivee koostises; vajalik vesiniksidemete moodustamiseks N- valkude koostises P- rakumembraani ja nukleiinhapete koostises MESOELEMENDID: katioonid- Na, K, Mg, Ca ja anioon Cl Leidub kümnendik- ja sajandikprotsentides rakkudes Na ja K- osalevad närviimpulsi moodustamises, veebilansi hoidmises veres, transpordiprotsessid raku tasandil Ca- vere hüübimine, krampide vältimine, reguleerib vee hulka organismis Mg- närvisüsteemi talituseks; klorofülli, rakukesta ja luude koostises Cl- närviimpulside teke ja levik,mao soolhappe sünteesiks, MIKROELEMENDID: vaja väga väikestes kogustes; Fe, I, Zn, Cu (nt) Esinevad väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud enamiku organismide
elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained 80%. Põhiosa moodustab vesi. Organismide veesisaldus jääb vahemikku 65...95%. Orgaanilised ained 18%. Kõige rohkem on valke
Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Neid elemente nimetatakse makroelementideks. Kümnendik- ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Cl, Ca, Na ja Mg. Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud normaalseks elutegevuseks. Neid nimetatakse mikroelementideks. (Tabel 2) Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid (enamasti üle 80%). Nende põhiosa moodustab vesi(organismis 70-95%) Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke
MITTELEGEERTERASTE TÄHISTUS KEEMILISE KOOSTISE JÄRGI Selline tähistus on vajalik juhul, kui nendest terastest valmistatud detaile kasutatakse termotöödeldult (karastatult või tsementiiditult). Õige termotöötluse viisi ja režiimi määramiseks on vaja teada terase süsinikusisaldust, seepärast on need terased markeeritud süsinikusisalduse ehk koostise järgi. Standardite järgi on nende teraste põhitähis C(süsinik), mille järel näidatakse alati terase süsinikusisaldus arvuga sajandikprotsentides (sajakordselt suurendatuna). Vastavalt kasutatava termotöötluse viisile eristatakse parendatavad terased süsinikusisaldusega üle 0,2%, mida saab kohe karastada (EN 10084-2) ja tsementiiditavad terased süsinikusisaldusega alla 0,2%, mis ei karastu (EN 10084-2) Nende pinda tuleb karastamiseks eelnevalt süsinikuga rikastada – tsementiitida. Näiteks C35 on EN 10083-2 nõuetele vastav parendatav süsinikkvaliteetteras, süsiniku sisaldusega 0,35%, mille omadusi
t. milliseid elemente ja kui palju (%) nad sisaldavad Rahvusvahelise standardi ISO 2892/77 järgi näidatakse esmalt malmi liik grafiidi osakeste kuju järgi: a)libleja kujuga lamellgrafiit – L , b)keraja kujuga sferoidaalne grafiit – S. L-NiCuCr 15 6 3 –libleja grafiidiga malm, kus Ni-15%, Cu- 6%, Cr- 3% Kulumiskindlad malmid (DIN1695) näidatakse koostis nagu valatud kõrglegeerterastel: G – valatud, X – kõrglegeerituse tunnus, siis malmi süsiniku sisaldus sajandikprotsentides ja selle järel legeerelemendid ning nende sisaldus täisprotsentides kahenemise järjekorras: DIN1695 G-X 330 NiCr 4 2 (C sisaldus 3,3%) .Malmide kasutamise eelised ja puudused: Negatiivne: väike tugevus (grafiit on terade vahel), ei ole plaste, ei pea vastu lõõkkoormusele; Positiivne: hea valumaterjal (sulamistemp madalam, lihtne ja odavam asju valmistada),
teliselt suurtes kogustes, siis nimetatakse neid niliste ainete keskmised sisaldused on esitatud - -rd vesi eerr keemilisi elemente makroelementideks. Kiim- jdrgnevas tabelis. :-iselundkor nendik- ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Orgaanilistest ainetest on rakkudes k6ige .lijahingata Cl, Ca, Na ja Mg. Uhvahe leidub Fe,Zn,Cu, I, F rohkem valke. Ilmselt on peamine pohjus sel- .:c1. Taimed jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist les, et neil on rakus tdita palju tilesandeid (vt. .:rul6hede k keemilist elementi, mis esinevad kLill vdga vdi- ptk. 2.a.). Valkude k6rval on enim esindatud .eid funktsi
annaabi.ee 
