Kui seejuures on takistava jõu suurus 1 düün, siis vedeliku viskoossus on 1 puaas (dünaamilise viskoossuse ühik). Vedeliku laminaarse voolamise puhul takistava jõu suurus düünides (eelpool märgitud tingimustel) on arvuliselt võrdne selle vedeliku viskoossusega puaasides (1 puaas on 100 sentipuaasi). Dünaamilise viskoossuse mõõtühik SI-süsteemis on paskal-sekund (Pas), tihti kasutatakse millipaskalsekundit (mPas). CGS- süsteemis on ühikuks puaas (P), tavaliselt tema sajandikosa sentipuaas (cP). Viskoossuse mõõtühikud erinevates mõõtühikute süsteemides Viskoossus Mõõdusüsteem Mõõtühikud Ühiku dimensioon Dünaamiline CGS puaas ja sentipuaas või dyn .s /cm2 ehk g/cm .s njuuton-sekund N .s/m2 ruutmeetri kohta SI paskal-sekund Pa.s
Kui seejuures on takistava jõu suurus 1 düün, siis vedeliku viskoossus on 1 puaas (dünaamilise viskoossuse ühik). Vedeliku laminaarse voolamise puhul takistava jõu suurus düünides (eelpool märgitud tingimustel) on arvuliselt võrdne selle vedeliku viskoossusega puaasides (1 puaas on 100 sentipuaasi). Dünaamilise viskoossuse mõõtühik SI-süsteemis on paskal-sekund (Pas), tihti kasutatakse millipaskalsekundit (mPas). CGS- süsteemis on ühikuks puaas (P), tavaliselt tema sajandikosa sentipuaas (cP). Viskoossuse mõõtühikud erinevates mõõtühikute süsteemides Viskoossus Mõõdusüsteem Mõõtühikud Ühiku dimensioon Dünaamiline CGS puaas ja sentipuaas või dyn .s /cm2 ehk g/cm .s njuuton-sekund ruutmeetri kohta N .s/m2 SI paskal-sekund Pa.s
milles nad läbivad finišijoone stardipoolse äärega risti oleva püsttasapinna. Seejuures vaadeldakse ainult sportlaste rindkeret (pea, kael, käed ja jalad välja arvatud). Ajamõõt ja fotofiniš: Käsiajavõtt; fotofinišisüsteemiga täisautomaatne ajavõtt ehk "elektriaeg". Aeg fikseeritakse hetkel, mil võistleja rindkere mingi osa (välja arvatud pea, kael, käed ja jalad) läbib finišijoone stardipoolse äärega ristuva püsttasapinna. Käsiaeg: kõik sellised näidud, mille sajandikosa ei ole null, ümardatakse järgmise suurema täiskümnendikuni. Näiteks aeg 10,11 ümardatakse 10,2. Kui kolmest kellast kaks näitavad sama ja kolmas erinevat aega, loetakse ametlikuks kahe ühesugust aega näidanud kellaga võetud tulemus. Kui kõik kolm kella näitavad erinevaid aegu, loetakse ametlikuks keskmist aega näidanud kellaga võetud tulemus. Kui aeg on fikseeritud ainult kahe kellaga, loetakse ametlikuks halvemat aega näidanud kellaga võetud tulemus. Fotofiniš: Kõikidel
annaabi.ee 
