Põltsamaa lipp 2 Põltsamaa rahvariided Veel 18.sajandi lõpul ja 19 sajandi algul kandsid Põltsamaa noorikud piduliku peakattena linukat ehk sabaga tanu. Selle rohkem Põhja-Eestis tuntud peakatte kaunistasid saksa käsitöömeistrid lilltikandiga. Linuk, nagu villane õlakate sõbagi, jäi 19. sajandi esimese poole jooksul kasutusele veel vaid pruudirõiva osana. 18. sajandialgul levisid siin moerõivastuse eeskujul värvli külge tihedatesse voltidesse seatud kaharad mustad seelikud, mille alläärt kaunistas taimemustris helmetikand (helmetari, kudrustükk). 18. sajandi keskpaigasthakati siin kandma meile juba hästi tuntud triibuseelikuid. Tähelepanuköidavad ka Põltsamaa laiad (keskmiselt 8 cm) geomeetrilise ornamendi ja iseseisva äärekirjaga kirivööd ning eriti laiad mahamurtudsärgikraed rikkaliku põimpiluga otstes. Lisaks kaunistati särke peenevalge
Ehitati välja raudteevõrk. Kuhu tekkisid nendeharude vanimad ettevõtted? Raudteevõrgu lähedale, suurematesse linnadesse (Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Valga) Miks hakati looma ühistuid? Et tõsta talude konkurentsivõimet Millega oli seotudpõllumajanduses üleminek piimakarjandusele? nõudis suuri investeeringuid ja sellega tegeldi mõisates, see oli orienteeritud Peterburi turule .Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandialgul? 20. sajandi algul kandus rahvuslik liikumine linnadesse ja juhtivaks sai kõrgintelligents, rahvuslikele nõudmistele lisandusid poliitilised nõudmised, kõrgenenud eneseteadlikkus ja omariikluse soov. Ajalehed, nende eestvedajad ja nende vaated Eesti 20.saj. alguseühiskondlikus elus. Jannsen,"Perno Postimees", "Eesti Postimees", tahtsid baltisakslastega häid suhteid. Jakobson"Sakala", võrdõiguslikkuse rõhutamine, baltisakslaste vastasus, radikaalsus. "Teataja" K.Päts, J
annaabi.ee 
