Minu esimesed triibulised Ühel kuumal suveõhtul, täpselt kaks aastat tagasi, mil ma, Gunnar, olin natuke aega tagasi Pirital rannamõnude nautimise lõpetanud, tekkis idee kesklinna minna. Olles juba poolel teel, märkasin kahe kamraadiga bussis sahmerdamist, mis tõi lämmatavat higihaisu pidevalt meieni. Meil läks süda pahaks ja kuna meil veel õhtused peoplaanid puudusid, siis otsustasime kesklinna jõudes kohe R-alkosse minna, joogid osta ja õhtuga linnas algust teha. Kuna olin paljude poolt armastatud kuldsest triost, nagu meid tuttavad kutsusid, ainuke täisealine, siis tasusin makse eest mina, sõbrad aitasid vaid õllepurke kassasse tassida. Poest väljudes kõlas kooris heli ,,tszshh''. Olime avanud esimesed purgid vägijooki.
Ka see Claudiuse soov Hamletit tappa võis ajendada printsi veelgi enam hoopis Claudiust tapma. Hamleti surm saabus tegelikult läbi tema enda käte ja läbi tema enda rumaluse. Kuningas ja surnud kantsler Poloniuse poeg Laertes tegid kihlveo, et Laertes seljatab Hamleti rapiiri ja pistoda võitluses. Nimelt on Laertes prints Hamleti peale vihane kuna too tappis ta isa. Hamletil polnud see aga plaanitud. Emaga tema magamistoas juttu rääkides kuulis prints kardina taga mingisugust sahmerdamist ja arvates, et seal on hiir, suskas ta mõõga läbi kardina, kogemata tappes kantsleri. Kuningal ja Laertes'il oli aga terve võitlus juba ette ära planeeritud. Kõik oli tehtud nii, et prints Hamlet sureks ja Laertes elama jääks. Kantsleri poeg jättis endale nürimata otsaga mõõga ning kindlaks tegemaks, et Hamlet ikka saadud lööki sureks, mürgitas ta ka mõõga otsa ära. Kuningas aga mürgitas ka veini, et Hamlet sureks ka siis, kui
annaabi.ee 
