Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt, kui näidendis on kuningas mürgitatud, tormab kuningas õudust tundes minema. Õhtul peale näidendit kutsub Kuninganna Hamleti oma tuppa. Nad räägivad ja kuninganna Gertrude võtab Hamleti isa surma osaliselt omaks. Kuuldes järsku seinavaiba tagant sahistamist torkab Hamlet selle mõõgaga läbi, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Gertrude räägib kuningale ära mis juhtus ja juba järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata ja lasta ta seal salaja tappa. Hamlet lahkubki Inglismaalt. Ophelia on oma isa surma tõttu hulluks läinud ja Laertes, Poloniuse poeg, läheb lossi isa ja oma õe kohta
Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt, kui näidendis on kuningas mürgitatud, tormab kuningas õudust tundes minema. Õhtul peale näidendit kutsub Kuninganna Hamleti oma tuppa. Nad räägivad ja kuninganna Gertrude võtab Hamleti isa surma osaliselt omaks. Kuuldes järsku seinavaiba tagant sahistamist torkab Hamlet selle mõõgaga läbi, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Gertrude räägib kuningale ära mis juhtus ja juba järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata ja lasta ta seal salaja tappa. Hamlet lahkubki Inglismaalt. Ophelia on oma isa surma tõttu hulluks läinud ja Laertes, Poloniuse poeg, läheb lossi isa ja oma õe kohta
Nõmm on sügisele Langend kaenlasse. Liivi sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad valged vatid ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Kurbust on hästi tunda luuletuses ,,Pilved sõudvad, kase kohin", kus Liiv kirjeldab lepapuude sahistamist justkui leinaviisi. Tuulehoog lõi vetesse, Lehed lang'sid laintesse: Lained olid tuhakarva, Taevas üle tinakarva, Tuhakarva sügise. ... Tuuleõhk tõi jahutuse,
kilomeetreid metsa, aga Ekke on otsustanud. Ta ütleb meeskonnale, et läheb vett tooma, ta haarab oma koti ja lahkub. Ta otsib otsemat teed kuskile jõuda, ta ronib aina kõrgemale, lootes kuskilt leida elu. Öösiti väriseb Ekke mõnes kaljulõhes. Ta ei kohta oma teekonnal mitte üht inimesi, ta ei kuule isegi loomi enda ümber. Nii rändab ta mitu ööd-päeva tundras, mil üks hommik kuuleb ta enda ümber sahistamist, ta avab silmad ja näeb hämmastusega lapi tütarlast. Ta käskis Ekkel üles tõusta ja ütles, et nüüd asume teele. Ekke ei saanud aru, et kuidas Lassi teadis, et ma eksinud ja üksik olen. Aga tüdruku isal. Uutsöl on maagilised võimed näha ette. Nüüd enam ei pärinud Ekke midagi ja nad liikusid tüdruku klanni juurde, kuhu olid püstitatud telgid. Õhtuks jõuavad nad laagrisse, Ekke võtab oma koti seljast ja astub suitsusesse kotta. Ta silmab noori naisi, nende lapsi ja vanu mehi
pole midagi, ainult tühjad majad ja kilomeetreid metsa, aga Ekke on otsustanud. Ta ütleb meeskonnale, et läheb vett tooma, ta haarab oma koti ja lahkub. Ta otsib otsemat teed kuskile jõuda, ta ronib aina kõrgemale, lootes kuskilt leida elu. Öösiti väriseb Ekke mõnes kaljulõhes. Ta ei kohta oma teekonnal mitte üht inimesi, ta ei kuule isegi loomi enda ümber. Nii rändab ta mitu ööd-päeva tundras, mil üks hommik kuuleb ta enda ümber sahistamist, ta avab silmad ja näeb hämmastusega lapi tütarlast. Ta käskis Ekkel üles tõusta ja ütles, et nüüd asume teele. Ekke ei saanud aru, et kuidas Lassi teadis, et ma eksinud ja üksik olen. Aga tüdruku isal. Uutsöl on maagilised võimed näha ette. Nüüd enam ei pärinud Ekke midagi ja nad liikusid tüdruku klanni juurde, kuhu olid püstitatud telgid. Õhtuks jõuavad nad laagrisse, Ekke võtab oma koti seljast ja astub suitsusesse kotta. Ta silmab noori naisi, nende lapsi ja vanu mehi
Mees oli koju jõudmas, sõda oli lõppenud ja niivõrd surnud mees, et tapab teise mehe rahapärast. Sõja koleduse edasiandmine läbi emaarmastuse. Alles vaid inimestevarjud, muud neis pole. ,,Toome helbed" Impressionism, tunnuseks tundmuste edasi andmine. Sündmustiku pole, on impressioon. Peategelane tüdruk, kelle kohta teised arvavad, et ta on jõudnud mehele mineku ikka, aga Leeni mängib ikka veel nukkudega. Tuleb maailmavahetus. Nukkudega mängides, kuuleb põõsaste taga sahistamist õde Marie Kustaga ja uus tundmus, et ta tahaks ka midagi sellist. Kusta ehe traktorist, robustne, romantikat pole. Leeni tundmuse ajal jookseb ei tea kuhu, jõeäärde, kohtab Vidrikut. Vidrik püüab kala. Leeni küsib, kas Vidrik võileiba tahab, teeb selle talle. Leib sümbol, mis sa enam kala püüad. Impressioon oli Leeni hinges/silmades, ümber vaadates polegi muud kui tüdruk tegi poisile võileiba. Läheb tagasi nukkude juurde, kes on päikeses põlenud
annaabi.ee 
