o üle poole rohkem kui 1996 aastal. Tuuleelektrijaamadega seotud tehnilised probleemid Autonoomsed ja võrku ühendatud tuuleelektrijaamad. Tuuleagregaadid võivad olla kas autonoomsed või ühendatud elektrivõrku. Autonoomsete agregaatide korral on probleemiks stabiilse sageduse ja pingega elektrienergia tootmine, sest viimased sõltuvad generaatori pöörlemissagedusest. Järelikult on vaja tiiviku pöörlemissagedust juhtida või kasutada keerukaid alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundureid. Lisaks tuleb autonoomsete agregaatide korral lahendada energia salvestamise probleemid. Suhteliselt väikeste võimsuste korral saab elektrienergiat salvestada nt. elektrokeemilistes akumulaatorites. Autonoomsed tuuleagregaadid sobivad aga hästi soojusenergia tootmiseks, kuna seda on lihtne salvestada. Pealegi langeb soojusenergia tarbimise maksimum enamuses kokku maksimaalse tuuleenergia tootmisega, s. t. tuulega toimub majade jahtumine kõige kiiremini
köögikombain, pesumasin, tolmuimeja jt., käitamiseks. Pinget muudetakse: autotrafodega, türistoridega, magnetvõimenditega Kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega on kasutatav ajamites, kus ei nõuta kiiruse sujuvat reguleerimist. On kasutatav metalli- ja puidutöötlemismasinatel. Mitmekiiruselistel mootoritel on madal kasutegur () ja võimsustegur (cos). Kiiruse reguleerimine võrgupinge sageduse muutmisega Sagedusreguleerimine võib olla sujuv. Staatilisi sagedusmuundureid kasutatakse kiiruse reguleerimise kõrval ka võimsate asünkroonmootorite sujuvaks käivitamiseks alates väikesest sagedusest. Siis vähenevad voolutõuked võrgus, mootori elektromehaanilised ja soojuskoormused. Kuni 50...60 kV·A sagedusmuundureid võib ehitada täiesti tüüritavate türistoridega või jõutransistoridega Elektrimootori võimsuse valimine Elektriajam töötab tõrgeteta ainult siis, kui mootor on valitud õige võimsusega.
kasutada erineva tööpõhimõttega ja konstruktsiooniga kütusesöötureid. Tahke kütuse andmiseks veskisse kasutatakse ketas-, lint- ja kraapsöötureid. Tolmkütuse andmiseks põletisse kasutatakse tigu- ja tiiviksöötjaid. Vaatamata loetletud sööturite konstruktiivsetele iseärasustele kasutatakse nende kõigi reguleerimiseks üht ja sama põhimõtet ajamimootori pöörlemissageduse muutmist. Selleks soovitatakse kasutada sagedusmuundureid. Vanasti kasutati alalisvoolu mootoreid, mille võimsust reguleeriti ergutusmähise takistuse muutmise teel. Teo ja kruvi korral kasutakse tootlikkuse reguleerimiseks ka modulleerimist, mis seisneb mootori tsüklilises käivitamises ja seiskamises impulssreziimina. Tööintervalli ja pausi pikkusi reguleeritakse automaatikaga. Restkolletes on restil alati mingi kütuse kogus. Seetõttu kütuse etteande muutmine ei muuda koheselt katla võimsust
Alalisvoolu lüliga muundur võimaldab kiirust reguleerida nii üles kui ka graafikuna. Käivitusel ja pidurdusel ei ole ekvivalentse võimsuse meetod rakendatav, kuna võimsus võllil alla poole. Voolu kommuteerimise järgi võivad vaheldid olla võrgu poolt juhitavad või autonoomsed. muutub sel juhul kiiruse muutumise arvel. Võimsuse graafik ei peegelda sel juhul tegelike kadusid. Selles Autonoomsed on omakorda vooli- või pingeinverterid. Staatilisi sagedusmuundureid kasutatakse kiiruse väljendub ekvivalentse võimsuse meetodi piiratus. reguleerimise kõrval ka võimsate asünkroonmootorite sujuvaks käivitamiseks alates väikesest sagedusest. 36. Mootori võimsuse valimine lühiajaliseks talitluseks. Meetodiliselt on õige mootori valikut lühiajaliseks Siis vähenevad voolu tõuked võrgus, mootori elektromehaanilised ja soojuskoormused
vaheldil peab olema pingeallikaga järjestiku kindlasti induktiivsus. Kui regureelitav alaldi töötab aktiivkoormusele siis on võimalik tüürimisnurk kuni 180* st kogu poolperioodi ulatuses kui aga koormus on aga induktiivne siis regureelitava aladi võimalik tüürnurk ainult 90*. 90-180* saame aga vaheldi. Sagedusmuundurid sagedusmuundur muudab etteantud sagedusega (võrgusagedusega) sisendpinge muudetava sagedusega ja väljundpingega. Sagedusmuundureid on kahte liiki: alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundurid, mis koosnevad võrgu pinge alalidist ja alaldi väljundisse ühendavast autonoomsest vaheldist. Paikneb mis salvestab mis salvestab enengiat ja silub voolu ja pinget. Vahetud sagedusmuundurid ei sisalda alalisvoolu vahelüli ega ka energiasalvestit. Kasutatakse seda võtet väga suure võimsusega mootorite korral. Sagedusmuundureid kasutatakse töömasinates, kus on oluline kiiruse regureemine, kus juures mootoritena võidakse kasutada,
komponendiks kiiruse reguleerimiseks. Traditsiooniliselt oli sagedusmuundur ette nähtud mootori toitepinge ja sageduse sujuvaks reguleerimiseks. Tänapäeval kujutab sagedusmuundur terviklikku ajamiplikki, mis sisaldab toitemuundurit, andureid, juhtseadet ning võimaldab juhtida elektrimootorit ja tema poolt käitavat töömasinat. Samuti on võrguliidese abil ajamit rakendada keerukates automaatjuhtimissüsteemides Tänapäeval kasutatakse erinevat tüüpi sagedusmuundureid, kõige enamasti alalisvoolu vahelüliga muundurit (vt. Joonis 6.1). Pidur- Alaldi Käivitusahel dusahel Vaheldi Toide Väljund Juhtplokk Joonis 6.1. Alalisvoolu vahelüliga sagedusmuunduri ehitus
muude parameetrite, mudelite või talitlusviiside kasutamine, milleks aga kastrtajal puudub igasugune võima]us. Eeltoodud põhjustel pole tööstusļikud tüüpnruutrdurid kasutatavad ka elektriajarnite alal toitnuvas uurirrris- ja arendustöös, kus vajatakse nii nruurduri paranreetrite suuremat reguleerimispiirkonda kui ka tüüpmtrur-rdr.rrites putrduvaid rnittestandardseid omadusi' Seepärast arendatakse paĮtrde ülikoolide teadrrslaborites pidevaļt tarkvaratehnikal põhinevaid sagedusmuundureid ja ajameid, sageli isegi olentasolevat taasleiutades, et tagada tehnoloogilise tarkvara maksimaalne avatus, kättesaadavus ja õpetatavus üliõpiĮastele. Ka Tallinna Telrnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika instituut on käinud sarna teed pidi rring juurutanud aastatel 1996.'.1999 nii nüüdisajamitę arendustarkvara kui ka välmir'rud transistor- ja türistormuundurid, rnille tarkvaras pole võõraid saladusi. 89
annaabi.ee 
