Suurematel sagedustel hakkab mootori koormatavus toiteallika väljundpinge piiratuse tõttu vähenema. Ue UPLM Uk 270 V t Joonis 4.38. Vaheldi väljundpinge moodustamine pulsilaiusmodulatsiooniga Seoses sagedusjuhtimise üha laiema levikuga elektriajamites ning kolmefaasiliste elektrimasinate tööpõhimõttega (kolmefaasiline toitepinge tekitab ruumiliselt sümmeetrilises staatorimähiste süsteemis pöörleva magnetvälja), on rakendatakse ajamites vektorjuhtimise põhimõtet. Sisuliselt tähendab see seda, et vaheldi juhtimise eesmärgiks pole mitte kolme sümmeetrilise faasipinge tekitamine, vaid niisuguse pingesüsteemi loomine, mille pinge kompleksvektor pöörleb ühtlaselt komplekstasandil
pinget U1 tuleb juhtida sõltuvalt nurksagedusest 1 = 2f1. Vahelduvpinget saab reguleerida vahelduvvoolumuunduri või juhitava alaldiga ühendatud vaheldi abil, kus alaldi töötab kuuepulsilises talitluses ja annab mootorile konstantse pinge erinevate kiiruste korral. Kui muutub sagedus, peab muutuma ka pinge amplituudväärtus, nagu näitab joonis 5.3, a. Teiseks võimaluseks on pulsilaiusmodulatsiooniga alalisvoolulüliga sagedusmuunduri kasutamine. Asünkroonmootori pinge-sagedusjuhtimise (skalaarjuhtimise) plokkskeem on toodud joonisel 5.3, b. Kahe muutuja, st pinge ja sageduse hulgast on sageduse juhtimine märksa kriitilisem, kuna väikesed sageduse muutused põhjustavad suuri libistuse muutusi ja märkimisväärseid koormusvoolu muutusi. Vältimaks pinge amplituudi sama järske muutusi kui sageduse muutusi, kasutatakse alalisvoolu vahelülis suure mahtuvusega kondensaatorit, mis praktiliselt ei tekita ajalist viidet pooljuhtlülitite juhtimisel
püsitalitĮuses, Suletr"rd juhtimisahelaga stisteernid võimaldavad võrreldes avatud siisteerrridega suurendada oluliselt väĮundsuuruste reguleerimise täpstrst ning parandada nrõrrevõrra ajami dünaanrilisi rräitajaid, nõnda et ajamit saab kasrrtada ka toitepinge trrätgatarlate fluktr.ratsioonide rring nruutļiku koormuse korral. Sageduse muutttnrise kiirus ehk kiirendus- ja aeglustusrampide kestus on tavaļise sagedusjuhtimise prrhul aga rangelt piiratrrcl. DünaarniĮised protsessid võivad kergesti põhjustada mootori vääratr.lmise, S. t. tööpurrkti nihkumise üļe vääratuspunkti' mootori seiskumise või teņra taļitluse väikesel nll "rooū1amiskiiruseļ'' koos suutte kadude ja mälriste tetnperatuuri järsu tõtrsuga. ķencįeļ põhjustel kasr-rtatakse tavalist sagedusjuhtirnist peamiselt pi.isikiirLrsel töötavate või "aeglast'' kiįruse reguleerirlist nõrtdvate nrasinate nagu pumpade, '",etttiļaa
annaabi.ee 
