...................................................................................... 46 5.8. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 48 6. Sagedusmuunduriga elektriajam ...................................................................................... 49 6.1. Sagedusmuundur ja tema tööpõhimõte ............................................................................. 49 6.2. Sagedusjuhtimine .............................................................................................................. 51 6.3. Väljatugevuse vähenemine nimisagedusest suurematel sagedustel .................................. 51 6.4. Konstantse momendi talitlus kuni 87 Hz sageduseni ........................................................ 52 6.5. Pulsilaiusmodulatsioon...................................................................................................... 53 6.6
8.2 Sagedusinuuttduri taļitlus koos įįhe mootoriga 83 8.3 Sagedtrsnruutrduli talitĮtrs koos trrootorite rülrnraga 84 8.4 MLrud ajarrri valikr.rga seotud probleernid 85 KOKKUVÕTE 89 Kasutatr-rd kiriandus 90 Sagedusjuhtimine on traditsioorriliselt ette rrähtud tnootori monretrdi, kiiruse või võlli pöördentrrga (asendi) juhtimiseks avatud või srrletud juhtimisalrelaga süsteemides tirigirrrusel, et väĮurldsuurust reguleeritakse sulrteļiselt aeglaselt ning lrrootor töötab pearrriselt püsitalitĮuses, Suletr"rd juhtimisahelaga stisteernid võimaldavad võrreldes avatud siisteerrridega
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tln., 1994. 3. Elektriku kalender 1999. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut ja Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts. Tln., 1998. 4. Jürjenson, K., Lepa, J. Elektriskeemide tingmärke. Valgus, Tln., 1994. 78 lk. 5. Kask, R. Eriotstarbelised elektrimasinad: õppevahend TPT energeetika õppe- suuna õpilastele. TPT energeetika õppesuund. Tln., 2006. 45 lk. 6. Laugis, J., Lehtla, T. Asünkroonajamite sagedusjuhtimine. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tln., 1994. 91 lk. 7. Lehtla, T. Andurid. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tln., 1996. 124 lk. 8. Tiismus, H., Lootus, J., Lahtmets, R. Elektriajamite juhtimine. Valgus, Tln., 1976. 348 lk. 9. Katsman, M. M. Elektricheskije mashinõ i elektroprivod avtomaticheskih ustroistv. Võsshaja Shkola, Moskva, 1987. 335 s. (vene k). 10. Moskalenko, V. V. Elektricheski privod. Võsshaja Sckola, Moskva, 1991. 430 s
n pöörlemissagedus nurk P võimsus aheldusvoog p pooluste arv nurkkiirus Q laeng 6 Lühendid A amper M mega = 106 (eesliide) ac vahelduvvool MMF magnetomotoorjõud BJT bipolaartransistor MO mooduloptimum CFC voolu-sagedusjuhtimine MOS metall-oksiid pooljuht CSI vooluvaheldi MCT MOS-juhitav türistor dc alalisvool n nano = 10-9 (eesliide) DSP digitaal-signaaliprotsessor p piko = 10-12 (eesliide) DTC momendi vahetu juhtimine PDU impulse jaotusseade EMC elektromagnetiline ühildatavus PWM pulsilaiusmodulatsioon
annaabi.ee 
