Milleks kasutab inimene õisi? Lilli kasvatatakse juba iidsetest aegadest kodu ja inimese enda kaunistamiseks. Pika ajaloo vältel on inimene õppinud kasvatama mitmeid erinevaid taimi ja aretanud erineva õievärvi ja kujuga taimi. Mõnede taimede õied on väärtuslikud ka toiduna, vürtsina, ravimitena või parfümeerias toorainena. Vürtsina on tuntud nelgipuuõied. Väga kallis maitseaine ja toiduvärv on safran. See on valmistatud safranikrookuse peenestatud emakakaeladest. Vili Pärast tolmlemist ja viljastamist areneb sigimikust vili. Viljad jaotuvad veesisalduse järgi lihakviljadeks (ploom, õun, pirn) ja kuivviljadeks, mis omakorda jagunevad avaviljadeks (viljad avanevad, seemned varisevad, uba, hernes) ja sulgviljadeks (vili variseb tervikuna ning sisaldab ühte seemet, pähklid). Viljade leviku eesmärgiks on saada emataimest piisavalt kaugele, et jätkuks toitaineid ja ruumi
sinep ehk prantsuse sinep (teravamaitseline, parim) ja pruun ehk vene ehk sarepta sinep (teravamaitseline, kuid robustsem). Maitseainena kasutatakse sinepiseemneid kui ka pulbrit. Viimase baasil valmistatakse lauasinepit. Mooniseemnete ja seesamiseemnete maitse meenutab pähklit. Nelk on nelgipuu kuivatatud õiepungad, mis kujutavad endast varrekesi, mille ühes otsas asub pea. Suurema peaga nelki hinnatakse kõrgemalt. Maitse ja lõhn tulenevad nelgiõlidest. Safran kujutab endast safranikrookuse õie kuivatatud emakasuudmeid, mis on tumepunase värvusega niidikesed, meeldiva aroomi ja kibeda maitsega. Kasutatakse nii maitse- kui ka värvainena (oranzikas-kollane). Kappar on kapparipõõsa väikesed õienupud, meeldiva mõrkja maitsega. 37 Loorber saadakse igihalja loorberipuu lehtede kuivatamisel. Kasutatakse ka loorberipuu vilju. Kaneel kujutab endast kaneelipuu kuivatatud koort (1...4 mm paksused torukesed) või pruuni värvusega pulbrit
annaabi.ee 
