6 2. Metsakorraldus Soomes Soomes on metsade uuendamise kohustus pärast lageraiet kehtiv juba 1900. aastast ja see seadus kehtib tänaseni. Valitsus julgustab metsaomanikke kasutama häid metsakasutuse tavasid oma metsade majandamisel. Säästvale puidutootmisele, metsade bioloogilise mitmekesisuse parandamisele ja säilitamisele on olemas riiklikud toetused. (Metsaring) Joonis 2. Metsa harvendamine soomes (Metsatööstus) Metsa tööstuslik kasutamine saematerjaliks ja paberipuiduks algas 19. sajandi lõpus. Tänapäeval moodustab metsandus ja metsatööstus umbes 6% aasta SKP-st. Soome on oma metsast ja metsatööstusest suuremas sõltuvuses kui ükski teine riik maailmas. Selle tagajärjel on riigis teadmised metsanduse ja metsatoodete tööstuse kohta, mis on kogu Euroopas ainulaadsed. (Metsaring) 7 Joonis 3. Aastane juurdekasvu suurenemine ja metsaraie. Juurdekasvu suurenemine
saematerjali, vineeri või ehituspuitu. Üldkeeles nimetatakse palgiks igasugust enam-vähem silindrilist vähemalt umbes kolme meetri pikkust ja paarikümne cm jämedust puittooret. Ümarpuitu kasutatakse materjalina suhteliselt vähe. Kooritud palki kasutatakse näiteks palkmajade ehitamisel. Ümarpuitu kasutatakse immutatuna või ilma ka mitmesuguste postide valmistamisel. Ümarmaterjali esmatöötlus toimub tavaliselt saeveskis, kus lõigatakse saepalgid saekaatri abil saematerjaliks (prussideks ja laudadeks). Saematerjalid Saematerjal on kahest või enamast küljest saetud puitmaterjal. Saematerjali liigitatakse puuliigi ja kvaliteediklasside järgi. Tänu sellele saab vastavalt vajadustele leida alati sobiva materjali. Kuna puit on looduslik materjal siis on puidu välisilme ja füüsikalised omadused tihti erinevad, Omadused sõltuvad puuliigist ja kasvutingimustest. Üldjuhul kasutatakse ehituses männi ja kuuse ehk okaspuu saematerjali
erinevustega, kuid käesoleva töö raames on raske lühidalt ülevaaded kõigist neljast teha. Seega jõudsid käsitluse alla ka Eestit kõige rohkem mõjutavad Soome ja Rootsi. Selles töös esitletakse põhilised faktid nende riikide saetööstusest, mida hinnatakse peamiselt ekspordi ja mahtude järgi. Soome Metsandus oli ja on üks peamistest Soome majanduse alustaladest ning nurgakividest. Metsa tööstuslik kasutamine saematerjaliks ja paberipuiduks algas 19. sajandi lõpus. Tänapäeval moodustab metsatööstus umbes 20% aastasest ekspordist ning metsasektor on terves riigis üks suurimaid tööandjaid. See teeb Soome oma metsast ja metsatööstusest ühe (kui mitte kõige) sõltuvama riigi maailmas. Joonisel 2 on välja toodud kogu Soome metsandussektorit iseloomustavad näitajad. Joonis 1: Soome metsanduse näitajad Metsatööstus pakub Soomes tööd rohkem kui 48 000 inimesele, neist umbes 22 000 töötavad
kvaliteediga puitmaterjal :mis on saadud palkide või massiivpuidu pikisaagimisel, millel on vähemalt kaks tasaparalleelset pinda. 10. Selgita mõisteid servamata ja servatud saematerjal (joonis) Servamata saematerjal materjal mille mõlemad servad on üle lõikamata, või millel on poomkandi osakaal lubatust suurem. Servatud saematerjal materjal, mille mõlemad servad on üle lõigatud, või millel on poomkant kindlaksmääratud koguses. 11. Milliste seadmetega saab palki saematerjaliks lahti lõigata? Saepalk võib olla saematerjaliks lõigatud erinevate seadmetega :Raamsaega ;Ketassaega; Lintsaega ;Mitmeoperatsioonilise freesprussi liiniga. 12. Selgita saekava mõistet (joonis)? Saekava on läbimõeldud plaan saepalgi lahtisaagimiseks saematerjaliks. Eesmärgiks on :Vajaliku ristlõikega ja kvaliteediga saematerjali saamine. Suurima võimaliku saematerjali väljatuleku saavutamine palgist. Saekava kujutatakse graafiliselt saeteede asukohtadena palgi ladvaotsa pinnal
kvaliteediga puitmaterjal :mis on saadud palkide või massiivpuidu pikisaagimisel, millel on vähemalt kaks tasaparalleelset pinda. 10. Selgita mõisteid servamata ja servatud saematerjal (joonis) Servamata saematerjal – materjal mille mõlemad servad on üle lõikamata, või millel on poomkandi osakaal lubatust suurem. Servatud saematerjal – materjal, mille mõlemad servad on üle lõigatud, või millel on poomkant kindlaksmääratud koguses. 11. Milliste seadmetega saab palki saematerjaliks lahti lõigata? Saepalk võib olla saematerjaliks lõigatud erinevate seadmetega :Raamsaega ;Ketassaega; Lintsaega ;Mitmeoperatsioonilise freesprussi liiniga. 12. Selgita saekava mõistet (joonis)? Saekava on läbimõeldud plaan saepalgi lahtisaagimiseks saematerjaliks. Eesmärgiks on :Vajaliku ristlõikega ja kvaliteediga saematerjali saamine. Suurima võimaliku saematerjali väljatuleku saavutamine palgist. Saekava kujutatakse graafiliselt saeteede asukohtadena palgi ladvaotsa pinnal
8. Harilik ebatsuuga ja kanada tsuuga Harilik ebatsuuga: Pseudotsuga menziesii Pärit Põhja-Ameerika lääneosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 50m. Ei sobi väga kuiv ega väga niiske muld, samuti ei talu täisvarju. Talub õhusaastet. Okkad püstiselt ettepoole suunatud, tömbid, tumerohelised. Pungad suured. Käbid rippuvad, kattesoomused seemnesoomuste vahelt väljas. Puit keskmise raskusega, roosakas ja kergesti töödeldav. Kasutatakse peamiselt saematerjaliks, mööblivalmistamiseks, vineerina, kütteks ning jõulupuudena. Õitseb mais. Igihaljas Kanada tsuuga: Tsuga canadensis Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 18-20m. Suhteliselt külmakindel. Parasniisked või märjad vett läbi laskvad mullad. Okkad lamedad, tumeroheised, lühikesed. Pungad terava tipuga kuni 2cm. Käbid kuni 2cm, pruunid, rippuvad. Puit hele ja suhteliselt pehme. Ei hinnata kõrgelt, kasutatakse kergemates ehituskonstruktsioonides ja tselluloosiks
Kasvavas puidus tekivad veel järgmised lisaühendid e toitained: a)valgud- lehtedes, seemnetes, mahlas. Kogus kasvavas puus suurem suvel. b)tärklis- säilib säsikiirte välistes osades, kevadel muutub suhkruks. Seemneaastatel läheb kogu tärklis puu kasvuks c)rasvad- esinevad põhiliselt seemnetes (va sarapuu, pärna puit- eriti oksad) d)suhkrud- nt kevadine magus mahlajooks. 2. Ümar metsamaterjal olenevalt väliskujust ja töötlemisest jaguneb ümarmetsaks ja saematerjaliks. Ümar metsamaterjali läbimõõt võetakse peenemast otsast. Päris peen palk algab juba läbimõõdust 8-10 cm. Peenpalk on 14 cm ja enam. Jämepalk 26 cm ja enam (latiks loetakse 3-7 cm läbimõõduga). Palgi pikkus on 4 m ja enam, alla 4 m nim pakkudeks, lühikesi tüvelõikeid nottideks (nt vineeri-, tikutööstuses). Ümarmetsamaterjalil eristatakse veel tüüka, kesk ja ladva osa. Latva mei ei kasutata.
tootlikus, kuna soe periood aastast on väiksem ja puudel on võimalik muldadest vähem toitaineid saada. Samuti on metsade levikule takistuseks rohkelt järvi, mis katavad Soomet tohutus ulatuses. Soomes on üle 187 888 järve pindalaga üle 500 ruutmeetri. Metsa kasutus majanduses on piiratud ka aladel, mis asuvad joonisel 4. Joonis 4. Piiratud metsakasutusega alad. 8.5. Metsanduse osa majanduses Metsa tööstuslik kasutamine saematerjaliks ja paberipuiduks algas 19. sajandi lõpus. Tänapäeval moodustab metsandus ja metsatööstus umbes 6% aasta SKP-st. Soome on oma metsast ja metsatööstusest suuremas sõltuvuses kui ükski teine riik maailmas. Soome on puidu tootmiselt maailmas kaheksandal kohal. Selle tagajärjel on riigis teadmised metsanduse ja metsatoodete tööstuse kohta, mis on kogu Euroopas ainulaadsed. Metsandus ja metsatööstus on jätkuvalt olulised tööhõive pakkujad,
Salmilisus – puidukiudude looklev või segipaisatud asetus puidus Avaldub spooni ja saematerjali pinnal tekstuuri erinevusena muust puidust Tekib puus reaktsioonina mitmesugustele välismõjutustele (vigastuste, kasvukoha, iseärasused) Säsi – aastarõngaste keskmes asuv erineva ehitusega rakkude kogum. Säsiga piirnev puit lõheneb kergemini Alandab saadava saematerjali kvaliteeti Ümarmaterjali lahtisaagimisel saematerjaliks püütakse säsi viia sortimendi pinnale :D Kaksiksäsi – kaks säsi ühe tüve ristlõikes tekib kahe tõve kokkukasvamisel. Kuivkülgsus – kuivanud puidu ala tüve välispinnal. Tekib ulatuslikuma koorekahjustuse korral (koorerebend, põdrakahjustus). Sellega võib kaasneda mädanik Alandab saadava saematerjali kvaliteet. Mõlu – tüve haavand, mis on kasvanud puidu sisse Tekib kasvava puu vigastuse kinnikasvamisel.
lähistroopilised metsad. Puuliikidest on levinumad bambused, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. 9.3 Kus paiknevad suuremad metsamassiivid? 16 Suuremad metsamassiivid paiknevad ranniku aladel, üle terve riigi. Riigi sisealasid hõlmavad suured mäestikud ja kuristikud 9.4 Milleks metsi kasutatakse? Jaapani puitu kasutatakse peamiselt saematerjaliks, kuigi ka palju puitu imporditakse sisse. Jaapani oma puit katab aasta vajadustest umbes 18-20 %. See protsent aastatega palju langenud, aastal 1960 oli see t 87% 9.5 Arvestades Jaapani üldist majanduslikku arenguttaset püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust. Jaapani metsatööstus seisneb eelkõige puidu importimisel, sest endal tal ei ole piisavalt puidu varusid. Seoses metsamaterjali eksportivate maade töödeldud toodangu eksportimise
Seemned ümar-kolmnurksed, mõlemast otsast teravad, helepruunid, lennutiib beez, sageli pruunide kriipsukestega. Seemned valmivad sept. lõpul - okt. algul. Vastavalt reljeefi ja kliima muutumisele on välja kujunenud rida hariliku ebatsuuga teisendeid ehk ökotüüpe, mida mitmed autorid käsitlevad ka omaette liikidena. Puit on keskmise raskusega, maltspuit roosakasvalge, lülipuit roosakas- või kollakaspruun (sarnane männipuidule), tihedus 510...590 kg/m3. Kasutatakse peamiselt saematerjaliks, ka postide, liiprite, kaevandustugipuude ja mööbli valmistamiseks ning vineerina siseviimistluseks. Kodumaal populaarne jõulupuu. Varemalt peeti parimaks laevamastipuuks. Euroopas kultiveeritakse rohkesti Saksamaal ja Briti saartel. Eestis hakati metsadesse kultiveerima 1910.a. Suurimad puud Eestis kuni 42 m kõrged. Tsuga canadensis (L.) Carr. kanada tsuuga Okkad 1...1,5 pikad, tipu suunas ahenevad, servas harvade väikeste hammastega, peensaagja servaga. H=18...20 m. Areaal
© Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 15 Okkad sinakasrohelised, 1,5...2,5 cm pikad, ettepoole suunatud, torkava kuuse okastest peenemad ja painduvamad . Pungasoomused asetsevad katusekivitaoliselt. Käbid 4...6 cm pikad, helepruunid, seemnesoomused täkilise kuni hambulise servaga, pole lainjad. H=30-36 (50) m. Areaal: Põhja-Ameerika lääneosa. Eestis küllalt harvaesinev liik. Kodumaal kasutatakse puitu paberipuuks, saematerjaliks, vineeri ja keelpillide valmistamiseks. Picea mariana (Miller) Britton, Sterns & Poggenb. must kuusk Võrsed tihedalt karvased, (punakas)pruunid. Pungade alumised (basaal-)soomused pikalt teritunud tipuga, mis ulatuvad üle punga. Okkad neljakandilised 0,6...1,2 cm pikad, sinakasrohelised, lühidalt teravnenud või tömbi tipuga. Käbid munajad kuni munajasümmargused, hallikas- kuni violetjas- tumepruunid, 2...3 (4) cm pikad, läbimõõt avanenult 1,5...2,0 cm.
saematerjalid on järgmised: 1. Poolpalk-saadakse palgi pooleks saagimise teel 2. Veeranpalk- saadakse poolpalgi poole pooleks saagimine.antud kahte materjali kasutatakse enamus kaevanduses tugipostidena 3. Pinna tefinu on saetööstuse jääkmaterjal mida tavaliselt kas.kütteks või purustatakse freessaaagedel laastmaterjali ja jaotatakse kaheks:1.laudselg jääb üle palkide saagimisel ja laudserv jääb üle laudade servamisel.enamkasutavamaks saematerjaliks on lauad,mida võib jaotada omakorda poomkandina ehk servamata laud. 4. ühest küljest servatud laud. 5. servatud laud 6. vähem kvaliteetsem poolkandiga laud.lauaks võib nim. Materjali mille paksus on 9 mm ja laius kuni 28mm.laiuselt 70 kuni 250 mm.ni.lihtsamalt öeldes kuni 28 mm paksust materjal mille laius on tooterea lõpuni 70 mm kuni 250mm. 7. Latid või ka peenprussid või prussik on paksusega alates 33mm kuni 45 mm ja laiusega 45-120 mm. 8
Tekstuur määrab toote hea väljanägemise. Kiudude suunal on oluline roll liimpuidu valmistamisel (vt. Peatükk puidu füüsikalised omadused). Valdav osa kasutuskõlblikust tarbepuidust on pärit puu tüvest. Okaspuudel kasvavad aastarõngad peamiselt, oksa alumisel küljel, mistõttu tekib ränipuit, lehtpuudel toimub põhiline kasv pealmisel küljel ning tekib tõmbepuit. Kvaliteetsed langetatud puud lõigatakse palkideks ning transporditakse saeveskisse, kus nad töödeldakse saematerjaliks. Kõrgekvaliteedilised jämeda ja ühtlase tüvega lehtpuud on kõrges hinnas ning neist valmistatakse tavaliselt spooni. Jäätmeid ja alaväärtuslikku materjali kasutatakse enamasti puitplaatide ja paberi tootmisel. _____________________________A. Roos______________________________ 6 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Põhiliselt toodetakse tänapäeval tangentsiaalset ja radiaalset saematerjali.
väljaulatuvad. Seemned ümar-kolmnurksed, mõlemast otsast teravad, helepruunid, lennutiib beez, sageli pruunide kriipsukestega. Seemned valmivad sept. lõpul - okt. algul. · üks maailma tähtsamaid ja väärtuslikemaid puuliike moodustab Põhja-Ameerika lääneosa puiduvarudest 60% · Puit on keskmise raskusega, maltspuit roosakasvalge, lülipuit roosakas- või kollakaspruun. Kasutatakse peamiselt saematerjaliks, ka postide, liiprite, kaevandustugipuude ja mööbli valmistamiseks ning vineerina siseviimistluseks. Kodumaal populaarne jõulupuu. Varemalt peeti parimaks laevamastipuuks. Tsuga canadensis - Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist SuureJärvistu ümbruseni ja Apalatsid) niisketes orgudes poolvarjus. Kuigi Eestis kohtab kanada tsuugat harva on ta meil teistest perekonna liikidest sagedaseim. Suuremad puud kasvavad Järvseljal,
annaabi.ee 
