COREPER`i. Selleks on 2 võimalust: COREPER I ühendab liikmesriikide suursaadikute asetäitjaid, kes arutavad siseturu korraldamise tehnilisemaid aspekte, tervishoiu, keskkonna jm küsimusi. Liikmesriikide alalisi esindusi juhtivatele suursaadikutele on mõeldud COREPER II, mis arutab üldküsimusi, välispoliitikat, majandust ja rahandust. EL Ministrite Nõukogu Nõukogu ülesanded 1) Nõukogu koos Euroopa Parlamendiga on ühenduse peamine sadusandlik organ. - nõukogul on siiski õigus teatud õigusaktide vastuvõtmine delegeerida komisjonile (EÜL art 202 3. taane). 2) Nõukogu koos Euroopa Parlamendiga kinnitab EL eelarve. 3) Nõukogu tagab liikmesriikide üldise majanduspoliitika kooskõlastamise (EÜL art 202 2 taane). 4) Nõukogu pädevuses välislepingute sõlmimine kolmandate riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega (EÜL art 300 lg 2). EL Ministrite Nõukogu Nõukogu ülesanded
- Kohalikud. Kohalik tasand: nõukogude täitevkomiteed. Sisulist võimu nad ei teostanud, mida aeg edasi, seda rohkem muutus sisuliseks võimuks kohalik majand ja selle juht. Täitev võim viis suuresti ellu poliitikat, mis olid heakskiidu saanud partei poolt. ENSV valitsusjuhid: - Arnold Veimer - Aleksei Müürisepp - Valter Klauson - Bruno Saul - Indrek Toome Need mehed kuulusid võimuladvikusse. Enamik neist ei olnud tugevalt seotud poliitilise võimu intriigidega. SADUSANDLIK VÕIM Teostati kahel tasandil: - Ülemnõukogu istungjärk - Ülemnõukogu Presiidiumi tegevuse kaudu Seadusandlikul võimul kõige tagasihoidlikumad ülesanded. Ta oli pigem dekoratsiooniks tollasele võimustruktuurile. Formaalselt oli kõigi kolme võimu esimehe positsioonid võrdsed – said formaalselt sama suurt palka, olid kolm liiduvabariigi juhti, ent tegelik ja sisuline liiduvabariigi juht oli siiski kompartei juht. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed: