"sadulasistumisest" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

» «Ei,» vastas ta ja avas uudishimus oma silmad, mis hirmuga olid sulgunud. Parajasti tuli Saint-Pierre-aux-Boeufs' tänavast platsile häbivanker, millele oli ette rakendatud tugev normandia hobune ja mille ümber mehed ratsutasid, lilladel mundritel valged ristid. Vahtkonna seersandid tegid rahva seas kepihoopidega teed. Vankri kõrval ratsutasid mõned kohtuametnikud ja vahtkonna ohvitserid, keda ära võis tunda nende mustast mundrist ja kohmetust sadulasistumisest. Magister Jacques Char-molue oli nende eesotsas. Vankris istus noor tütarlaps, käed seljale seotud. Preestrit ta kõrval polnud. Ta oli särgiväel, pikad mustad juuksed (sel ajal oli viisiks neid alles võlla juures ära lõigata) langesid lahtistena ta poolkaetud rinnale ja õlgadele. Läbi lainetavate juuste, mis särasid nagu kaarna suled, võis näha halli jämedat karedat köit, mis ta haprad rangluud marraskile oli hõõrunud. Köis väänles ümber õnnetu tütarlapse