ei ole minu vasall.tänu sellele ei allunud feodaalid kuningale.riik oli toetunud sõjalistele jõududele. · Erinevus bütsantsi keisririigi ja barbarite kuningriigi vahel -bütsantsi keisririigis oli tugev valitseja aga barbarite kuningriigis nõrk. · Karl Martelli valitsusajast kaks sündmust-. Karl Martell lõi araablasi Poitiers' lahingus. See päästis nende riigi ja andis arenguimpulsi. Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raksem mõõk ja sadulajalused, mis võimaldas piigi- või mõõgajõudu mitmekordselt suurendada. · Kuidas tekkis normandis hertsogi riik -viikingid tegid retki erinevatesse paikadesse.prantsusmaale käis oma retki tegemas rollo,kes vallutas suurema osa maast.prantsuse kuningas kinkis ühe osa maast rollole ja seda hakati kutsuma normandis hertsogiriigiks.rollo pidi vasttasuks kaitsma prantsusmaad teiste viikingite rüüste retkede eest. · Varakeskaega nim
Bütsants 395. a 1453. a Miks suutis Bütsants püsima jääda, kuid Lääne-Rooma lagunes? · Bütsantsil olid soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid · Vallutas piirkonnad, kus barbarid oleksid võinud sisse tungida · Kujunes välja ühtsena 4. Frangi riik V. Saj 843. a (riik jagati kolmeks) Karl Martelli valitsusaeg: 1. Poiters' lahing 2. Võeti kasutusele raskem mõõk ja sadulajalused 3. Pani aluse ratsaväele Suurriigi iga jäi lühikeseks, kuna ei jõutud otsusele troonipärija suhtes. Ludwig I Vaga jaotas riigi oma poegade vahel kolmeks Verduni lepinguga 843. aastal. Karolingide renessanss: · Eeskujuks oli antiikaeg · Tegemist polnud mitte niivõrd taassünniga, kui vaimuelu arenguks soodsamate tingimuste loomisega · Enda ümber koondati filosoofe, kunstnikke, luuletajaid
teiste rahvaste vallutamiseks. Riik oli tugev, ent alates 7. sajandist olid troonil nõrgad valitsejad, mil kuningate asemel valitsesid majordoomused. 714-741, aga valitses Karl Martell, kes loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Tema juhtimisel purustasid frangid 732. aastal Poitiers' lahingus araablased. See võit pani lõpuks piiri araablaste hiigelvallutustele. Tema ajal võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetudes sai relvade jõudu mitmekordselt suurendada. Peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi. See väeliik jäi feodaaltsivilisatsiooni aladel võitmatuks praktiliselt 600 aastaks. Karl Martellile oli tähtis kiriku toetus. Oma võimu tugevdamiseks jagas ta alamatele sõjaliste teenete eest pidevalt uusi maavaldusi. Karl Martell leidis lahenduse maise ning taevase sõjaväe liitmises, andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele
a frangid. Frangid võtsid üle ristiusu roomast, teised germaanlased arianluse. Katoliku kiriku piiskopid toetasid franke, neile õpetati kirjaoskust, riigi rajas Clodovech. 7.saj valitsesid Frangi riiki nn. laisad kuningad, kes andsid tegeliku võimu majordoomusele. Karl Martell rajas feodalismi, Euroopa päästja- tema juhtimisel peatasid frangid araablaste sissetungi Euroopasse 723.a.(Poitiers' lahing); tema valitsusajal võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, rüütlitest elukutselised sõdurid. Karl Suur laiendas Frangi riigi alasid, vallutuste tulemusel tekkis impeerium, mis hõlmas 1, milj.km²; levitas ristiusku. Viikingite hiilgeaeg 9.-11.saj, pärit Rootsist, Norrast, Taanist. 9 saj algas nende hiilgeaeg, sest selleks ajaks oskasid nad hästi merd sõita ja ehitasid häid ja vastupidavaid laevu. Tegevusvaldkonnad: meremehed, röövlid, kaupmehed, maadeavastajad. Usund: loodusesemete austamine, esivanemate hingede austamine (hauda
Gallia oli killustatud ning piirkonda asustas neli hõimu : belgid,gallid,akvitaanlased ja liguurid ehk kõik need kokku gallialased. Ristiusk võeti vastu aastal 496 katoliikluse vormis. 6 sajandi lõpul hakkas Frangi riigis tekkima neli piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia, Alemannia. 7 sajandi keskpaigast algas nn. Laiskade kuningate ajastu ning tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Karl Martelli valitsemisajal toimud Poitiers` lahing, võeti kasutusele raskem mõõk ja sadulajalused ning pandi alus ratsaväele. Pärast Martelli päris võimu Pippin Lühike,kes mandas riigis pinged ning tekkis Kirikuriik ning Pippin krooniti ametlikult. Nii olidki võimule tulnud Karolingid. Pippini järeltulijaks oli Karl Suur,kes laiendas valdusi, liidendas Baieri hertsogkonna. Aastal 800 sai Karl keisriks ning toimus Karolingide renessanss, mille eeskujuks oli antiikaeg.Sel ajal rahati õppeasutusi ja kloostreid, ning loodi vaimuelu arenguks tingimusi.
laiskad kuningate ajastu. 11. Kuidas sai Chlodovehist üks võimsamaid valitsejaid?(2) Chlodoveh pani 5.sajandi lõpul aluse Frangi kuningriigilr, ning muutis ühtlasi Mozovingide võimu päritavaks. 12. Kes oli Karl Martell, tema tähtsamad ettevõtmised?(3) Oli Pippin Herusralisti järeltulija.Poitiersi lahing, mida peeti pikslilöögiks Prantsusmaa ajaloos. 13. Millised olid kaks muudatust sõjavarustuses Karl Martelli ajal?(2) Võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ja sadulajalused. 14. Miks andis Karl Martell oma alanatele uusi maavaldusi?(1) Et kindlustada enda võim vaimuliku autoriteediga, talle oli tähtis kiriku toetus. 15. Kuidas tekkis Kirikuriik?(2) Pippin korraldas 754. Ja 756. Kaks sõjakäiku itaalias, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. 16. Kuidas tulid Frangi riigis võimule Karolingid?(1) Paavst seadustas pippini õigluslikuks mõttes kahtlase trooninõudluse ja sellega Frangi dünastia vahetuse.
kõrvuti Rooma õigusega. Alates 7. sajandist olid troonil nõrgad valitsejad (nn laiskade kuningate ajastu), mil kuningate asemel valitsesid majordoomused. 714-741 valitses karl Martell, ta loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Tema juhtimisel purustavad frangid 732. aastal Poitiers’ lahingus araablased. See võit paneb lõpuks piiri araablaste hiigelvallutustele. Tema ajal võetakse kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetudes sai relvade jõudu mitmekordselt suurendada. Peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi. See väeliik jäi feodaaltsivilisatsiooni aladel võitmatuks praktiliselt 600 aastaks. Karl Martellile oli tähtis kiriku toetus. Oma võimu tugevdamiseks jagas ta alamatele sõjaliste teenete eest pidevalt uusi maavaldusi. Karl Martell leidis lahenduse maise ning taevase sõjaväe liitmises, andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele
Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsusajal pandi kirja Saali õigus- oli saali frankide tavaõiguste kogum. Karl Martell- tema valitsemisajal toimus Poitiers lahing, kus araablaste pealetung peatati. Tema valitsemisajal tehti ka sõjavarustuses 2 suurt muudatust: võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetamine suurendas terariista löögijõudu mitmekordselt. Nii saigi aluse tema valitsemisajal raskeratsavägi, mis püsis pikalt võitmatuna. Kuid kuna kogu selle krempli üleval hoidmine nõudis palju raha, siis leidis Martell lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmises, adnes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kiriku maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Pippin Lühike- kindla käeline ja ettenägelik valitseja
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod Clodovech *Tema valitsemise ajal haarasid kogu Gallia endale frangid. 496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu. Karl Martell *Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi) *Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen
kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feodaalidele maid ja tiitleid;kuningas->hertsogid&krahvid->parunid->rüütlid. 3seisust keskajal-I.vaimulikud,II.sõjamehed-rüütlid e. aadel,III
Alates 7. sajandist olid troonil nõrgad valitsejad (nn laiskade kuningate ajastu), mil kuningate asemel valitsesid majordoomused. 714741 valitses karl Martell, ta loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Tema juhtimisel purustavad frangid 732. aastal Poitiers' lahingus araablased. See võit paneb lõpuks piiri araablaste hiigelvallutustele. Tema ajal võetakse kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetudes sai relvade jõudu mitmekordselt suurendada. Peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi. See väeliik jäi feodaaltsivilisatsiooni aladel võitmatuks praktiliselt 600 aastaks. Karl Martellile oli tähtis kiriku toetus. Oma võimu tugevdamiseks jagas ta alamatele sõjaliste teenete eest pidevalt uusi maavaldusi. Karl Martell leidis lahenduse maise ning taevase
võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis-head suhted Rooma paavstiga. 8.Merovingide kuningad pärast kuninga surma jagati tema valdused meessoost pärijate vahel-pärast Clocovechi 3- ks.Neid ei õnnestunud enam ühte liita.7saj nn laisad kuningad. Majordoomused-.Frankide ajal ülikud, sõjaväepealikud suurte maavaldustega, lõpuks juhtisid riiki kuningate asemel. Kuulsaim -Karl Martell-Sõjaväes tema ajal võeti kasut pikem, raskem mõõk ja sadulajalused- raskeratsaväest sai lahingus põhijõud. Andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele, tagades ustavuse ja kiriku maavaldused kõigutamata oma võimu.732 a Poitiersi lahing. Frankidel õnnestus peatada araablaste edasitung, vallutajad üle Püreneede lõunasse tagasi. Frangi riik sai olulise tõuke arenemiseks. 9.Pippin Lühike-K.Martelli poeg, valitses Frangi riiki 8saj lõpus. Pakkus Rooma paavstile
Valitses: 688- 741 aastal. TEGEVUS: 732. aastal Poitiers`lahing - Karl Martelli juhtimisel õnnestus frankidel araablaste edasitung peatada ja vallutajad valgusid üle Püreneede lõuna poole tagasi. ( Lahing toimus sell ajal kui islam hakkas väga jõutsalt levima ja tahtis tungida ka Frankidele peale. Ühesõnaga õnnestus Karl martellil peatada islami levik frangi riiki.) Kaks olulist uuendust sõjavarustuses: senisest pikema ja raskema mõõda kasutuselevõtt ja sadulajalused. Peamiseks sõjajõuks sai raskeratsavägi. (uus väeliik) kuna kuningale oli tähtis kiriku toetus ja samas tuli tal kuningavõimu säilitamiseks ka oma alamatele maad anda. Siit oleks võinud probleem tekkida, kuna sõjaväge sai koos hoida ainult maavalduste laialijagamisega, kiriku autoriteet põhines aga just nendel samadel maavaldustel. Karl Martell, aga leidis lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmiseks andes kõrgema vaimuliku ametid väejuhtidele
aastal kuulutati ainsaks majordoomuseks Pippin Heristalis, kes toetus valitsemispoliitikas väike- ja keskfeodaalide kihile ja ühendas uuesti Frangi riigi. Järeltulija Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest, võttis Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell peatas oma vägedega Portiers´i lahingus 732. aastal araablaste edasitungi ja vallutajad valgusid tagasi lõuna poole. See võit andis olulise arenguimpulsi Frangile. Karl Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetumine võimaldas nii mõõga kui ka piigi löögijõudu mitmekordselt suurendada - ratsavägi. Liitis maise ja taevase sõjaväe andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele - tagas alamate ustavuse ja kiriku maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Karolingide võimule tulek. Pärast Karl Martelli surma võim poeg Pippin Lühikesele - kindlakäeline, ettenägelik valitseja, maandas kirikumaade riigistamisest tekkinud pinged,
Frangi riigi laiskade kuningate ajastu - 7.sajandil olnud ajasu, kui tegelik võim oli majordoomuste käes Majordoomus kuningakoja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. Pippin Heristalist Frangi kuningas, kes ühendas uuesti frangi riigi. Karl Martell - Frangi riigi majordoomus ja hertsog, kelle ajal võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ja sadulajalused. Ta andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Ta oli Euroopa ristiusu päästja. Tema ajal sai talupoegadest elukutselised sõjamehed, kes said teenistuse eest maad. Feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks sai uut laadi sõjaväeorganisatsioon loomine. Poitiers'i lahing - 732. aastal toimunud lahing, millega Karl Martelli vägi pani piiri araablaste edasitungile Euroopas. Peatükk 5 Pippin Lühike Frangi riigi valitseja, kes maandas paari aastaga kirikumaade riigistamisest
tema järeltulijate ajal võimuvõitlus - VII saj. nn Laiskade Kuningate ajastu MAJORDOOMUSED kuningakoja majapidamisjuhid, kes omasid tegelikku võimu majordoomus Karl Martell sai Frangi hertsogiks 732 Poitiers'i lahingus peatati araablased sõjaväereform: lõi frangi raskeratsaväe , mis püsis üle 600 aasta (sõduri varustuses pikk mõõk ja sadulajalused) sai kiriku toetuse Pippin Lühike VIII saj tekkis tugev Paavstiriik e. Kirikuriik diplomaatiline, tark, ettenägelik paavst kroonis kuningaks 3. Karolingide Gallia VIII saj. - Karl Suur (768 814) 190 cm pikk, tugev väejuht, julm valitseja, kaunite kunstide austaja 50 sõjakäiku, ise osales u. 30-s 800 a. kroonis Rooma paavst Karli keisriks 4. Karolingide impeerium
jagada riik kuninga järeltulijate vahel. Clodovechi riik tükeldatigi tema kolme poja vahel. peale tema viimase poja surma, algas Frangi riigis (7.saj) nn laiskade kuningate ajastu, kus tegelik võim on majordoomuste käes. - 8. saj võttis majordoomus KARL MARTELL endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell lõi araablasi Poitiers' lahingus. See päästis nende riigi ja andis arenguimpulsi. Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raksem mõõk ja sadulajalused, mis võimaldas piigi- või mõõgajõudu mitmekordselt suurendada. Nii saigi frankide peajõuks ratsavägi. loomulikult oli selliste täisvarustuses ratsameeste ülalpidamine kallis. Karl Martell andis sõjalise teenistuse eeidevalt uusi maavaldusi, kuid kiriku autoriteet põhines neil valdustel. Martell andis kõrgemad vaimkud ametid väejuhtidele. - Pippin Lühikese järeltulija Karl Suur. Karolingide dünastiale paneb aluse ka Karl Suure isa Pippin Lühike. Karl
687.aastal- Pippin Heristales saab ainu majordoomuseks, võim läheb üle Karolingide kätte. Tema sohipoeg Karl Martell(714-741) Martell rajab Frangi ertsogi riigi. Ta uuendab armeed ja fedaalkorda. Võtab kasutusele raskerelvastusliku hobuvägi. ...Maavalduse annetamine; andis kõrgeimad haimulikud ülesanded vaimulikele, tagades alamate ustavuse ja kiriku maavaldused. 732. aastal- Poitiers'i lahing armeenlased lüüakse tagasi. Võetakse kas. pikem mõõk ja sadulajalused KAROLINGIDE IMPEERIUM Karl Suure vallutatud aladel räägiti eri keeli, arengutase erines palju. Tegu oli sõjaliselt liigendatud piirkonnaga. Majanduslik läbikäimine toimus laatadel. Sõditi maavalduste pärast, abielluti jne. Rahal oli poliitiline tähtsus. Võrreldes teiste riikidega oli väga alaarenenud. Pippin Lühikese(741-748) valitsusaeg retked Itaaliasse. Kiriklik Karolingide dünastia. Saadab viimase Merovingi kloostrisse
1) Ida- Frangi riik- sellest kujunes tänapäeva Saksamaa 2) Lääne-Frangi riik- Prantsusmaa 3) Lõuna-Frangi riik- Itaalia Feodaalkorra tekkimise põhjused ja feodaalsüsteemi sisuline pool (osapooled ja nende kohustused, ning areng Lääne-Euroopas- Feodaalkord oli tingitud Karl Martelli sõjaväereformist: 1) pikem ja raskem mõõk (sest hobuse seljas võideldes vajad pikemat ning see tekitab vigastusi) 2) sadulajalused (tasakaalu hoidmiseks) 3) pearõhk raskeratsaväel (raskerelvastusega rüütlid, kes olid kõige otsustavama tähtsusega) Kuna ratsamehe varustus ja ülalpidamine oli riigile kulukas, siis algas maavalduste annetamine maaisandate poolt. Feodaalsuhte aluseks oli kahe inimese vaheline vasalliteedisise- vasall vandus truudust senjöörile ja sai selle eest feoodi, vasall vastu pidi aitama nõu ja jõuga. Seisused keskaegses Euroopas (lk 81 ja lisatekst 5)-
igas piirkonnas oli majordoomus maaülikkonna juht, nende vahel tekkis rivaliteet, võitjana väljus Austraasia majordoomus Pippin Heristalist, kuulutati 687.a. ainsaks majordoomuseks, toetus valitsemises väike- ja keskefeodaalide kihile, ühendas Frangi riigi, valitses kuninga nimel, kuid oli otsustes iseseisev. Tema järeltulijaks sai 714.a. Karl Martell, võttis endale Frangi hertsogi tiitli; tehti 2 uuendust sõjavarustuses võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetumine suurendas mõõga ja piigi löögijõudu, peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi; kõrgemad vaimulikud ametid anti väejuhtidele Martelli ajal toimus 732.a. Poitiers` lahing. Eellugu: Hakkas levima islam, araablased vallutasid palju alasid. Frangi riigis olid konfliktid ja ristiusustatud paganate vastuseis uuele usule, väljast ähvardasid saksi hõimud põhjast ja araablased lõunast. Araablaste sissetung õnnestus peatada, vallutajad läksid tagasi. See andis riigile
Ta maandas kirikumaade jagamisest tekkinud pinged sellega, et tunnistas laialijagatud maad kiriku omandina ning nõustus neilt makse maksma, 754. aastal ja 756. aastal korraldas ta kaks sõjakäiku Itaalia vastu, mille tulemusena loovutasid langobradid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna, nii tekkis Paavstiriik ehk Kirikuriik, tasuks selle eest krooniti Pippin ametlikult. Karl Martelli sõjaväereform: Võeti kasutusele senisest pikem ja raskem möök ning sadulajalused, millele toetumine võimaldas mõõga ja piigi löögijõudu suurendada. Peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi. Selle ülalpidamiseks aga kirikuga heade suhete säilitamiseks andis ta sõjaväejuhtide kohad kõrgematele vaimulikele. Riigi laienemine Karl Suure ajal: Laiendas valdusi Saksimaa, Itaalia ja Püreneede suunal, 774. aastal tegid Frangi väed lõpu langobardide kuningriigile, 801. aastal vallutati araablastelt Barcelona, aastatel 772 804
annaabi.ee 
